Aasta 2040: millised maailma riigid seisavad silmitsi kõrgeimate veepuudustega?

Globaalne veepuudus

Kuna maa on veega kaetud, tundub ülemaailmse veepuuduse oht olevat ebatõenäoline. Ligikaudu 97% maailma veest on aga soolane vesi, mis tähendab, et seda ei saa kasutada joomiseks, toiduvalmistamiseks ega põllumajanduseks. Ülejäänud 3% mageveest ei ole täpselt ligipääsetav. Teadlased hindavad, et umbes 66% mageveevarustusest asub liustike, jäälehtede ja veel avastamata maa-aluste veehoidlate juures.

Uuringud näitavad, et üle 1 miljardi inimese maailmas elab veepuuduse tingimustega iga päev ja veel 4 miljardit elab veepuudusega vähemalt üks kuu igal aastal. Veepuudus on muutunud nii laialt levinud probleemiks, et see on nüüd üheks kolmest peamisest globaalsest probleemist koos terrorismi ja kliimamuutustega. Seda probleemi võib leida paljudes geograafilistes kohtades, sealhulgas: kohtades, kus vesi on loomulikult napp, nagu kõrb; kohad, kus tarbimine on kaks korda suurem kui olemasoleva vee kogus, nagu ülerahvastatud linnades; ja kohad, kus kasutatakse põllumajanduses niisutamist, nagu USA tasandikualadel.

Vee puuduse põhjused

Veepuudus kogu maailmas on tingitud sellest, et kasutatakse rohkem vett kui on olemas. Seda probleemi süvendavad globaalsed kliimamuutused, mille tagajärjeks on muutuvad ilmastikutingimused ja temperatuurid ning linnastumine, mis suurendab nõudlust juba olemasolevate tarnete järele. Need muutused mõjutavad sademete hulka ja piirkonna aurustumise kiirust, mis tähendab, et vee asendusmäär aeglustub.

Vee puuduse tagajärjed

Vesi on elu ja kuna kogu maailma elanikkond suureneb jätkuvalt ning veevarustus väheneb jätkuvalt, on oodata mõningaid väga tõsiseid tagajärgi. Taimede ja loomade bioloogiline mitmekesisus väheneb, kui kogu maailma keskkonnaalased elupaigad hakkavad muutuma. Lähis-Ida kogukonnad, eriti Iraanis, on juba niisuguseid elupaikade muutusi kogenud, sest kõrbed asendavad rohelised maastikud. Lisaks mõjutab veepuudus põllumajandust, põhjustades ebapiisavat tootmist ja põllukultuuride ebaõnnestumist. See ebaõnnestumine tähendab kaotatud majanduslikke võimalusi ja toidupuudust. Kuna inimesed puutuvad üha enam ebapiisava toidu- ja veevarudega kokku, muutub meeleheide konfliktiks ja need konfliktid on tõenäoliselt vägivaldsed. Mitmed teadlased ootavad lähitulevikus veevarustusega sõdu. Tegelikult peetakse veepuudust üheks teguriks, mis viis Süüria kodusõjani.

Veepuuduse esinemissageduse suurendamine

Aastaks 2030, vaid vähem kui 15 aastat pärast seda, on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon arvanud, et üle poole maailma elanikkonnast on ilma pideva ja usaldusväärse veeallikata. Lisaks on teadlased teatanud, et veepuudus on 2040. aastaks laialdasem ja raskem. Selle veekriisi keskmes on juba kuivad geograafilised piirkonnad. Igal aastal näitavad tõendid, et kogu maailmas esineb üha suuremaid veepuuduse juhtumeid.

Lähis-Idas leitud kõrgeimad veepuudused

167 riigi uuringus mõõdeti Maailma Allika Instituut veepuuduse mõju, mõõtes veeallikate kasutamist ja ammendumist ning võttes arvesse sotsiaalmajanduslikke olukordi ja kliimamudeleid igas riigis. Eelseisev veevarustuskriis tundub peamiselt 33 riigis, millest 14 asub Lähis-Idas. Nendest 14 riigist, eriti 9, anti veepuuduse kõrgeim võimalik skoor (5). Need riigid on: Omaan, Saudi Araabia, Liibanon, Bahrein, Kuveit, Katar, Iisrael, Palestiina ja Araabia Ühendemiraadid. Teised riigid, mille skoor on 5, on Singapur ja San Marino.

Selles uuringus asuvad Lähis-Ida riigid asuvad kuivades, kõrbesarnastes piirkondades. Temperatuuri tõus ja põua tingimused halvendavad jätkuvalt veepuuduse mõju nendes piirkondades, millest enamik sõltub juba magestamise ja põhjaveega, et rahuldada magevee vajadusi. Näiteks Saudi Araabias on olemasolev vesi peagi ebapiisav põllumajanduslike vajaduste rahuldamiseks. Vastuseks sellele on valitsus plaanis importida 100% oma nisust. Lisaks on Palestiinal ja Iisraelil (mõlemad, kelle skoor on 5) juba olemas konflikte veevarustuse üle, mis kasvab äärmuslikumalt, kui see kriis jätkub.

Suurim veepuuduse kasv

Kuigi järgnevad riigid ei kannata suurimat veepuudust, siis eeldatakse, et veevarustuse ebapiisavuse korral suureneb suurim kasv. See suur vähenemine on kõige ilmsem Albaanias, Botswanas ja Eestis. Mitte ükski neist riikidest ei ole kõige suurema veepuuduse nimekirjas ja ei ole pidanud kiiresti lahendama kahaneva pakkumise probleemi. Aastatel 2020-2040 visatakse nende elanikud siiski üsna kiiresti kriisi, et mõelda, kust saab nende igapäevane veevarustus.

Vee puuduse mõju suurtele majandusele

Suure majandusega riigid kogevad ka põudade ja veevarude vähenemise, kuigi mitte varem mainitud rahvaste ulatuses. Eriti murettekitav on India, Hiina ja USA. Nendes riikides ei ole vee stressitase kõrge, kuid see peegeldab ainult riigi keskmist. Selles ei võeta arvesse konkreetseid geograafilisi piirkondi riikide sees, mis võivad kannatada suurema veepuudusega kui teised maakonna piirkonnad. Näiteks Hiinas asuv Ningxia provints ja USA edelaosa kogevad juba veepuudust. Selle probleemi eeldatavasti suureneb 40–70% praegusest tasemest, kuna tööstus ja elanikkond nõuavad järgmise paari aastakümne jooksul suurenemist. Veepuudus nendes riikides avaldab äärmiselt suurt mõju majandusarengule, aeglustades majanduskasvu tööstuses, põllumajanduses ja kohalikes elanikkondades.

Lahendused veepuuduse peatamiseks

Riikide valitsused kogu maailmas peavad hindama kättesaadavaid andmeid ülemaailmse veepuuduse kohta, et luua poliitikad ja tegevuskavad nende probleemide lahendamiseks. Ilma kriisiennetuseta muutuvad riigi inimesed ja ettevõtjad vee kättesaadavuse muutustele väga haavatavaks, kuna need muutuvad üha sõltuvamaks konkreetsetest veekogustest. Ainus viis vähendada veepuudust on rakendada kaitsemeetodeid kogu maailmas, kusjuures iga valitsus jagab oma vastutust veemajanduse eest. Eksperdid on ühel meelel, et võitlus ebapiisava juurdepääsu saamiseks mageveele nõuab kooskõlastatud rahvusvahelisi jõupingutusi.

Aasta 2040: millised maailma riigid seisavad silmitsi kõrgeimate veepuudustega?

KohtNimiVee-stressi skoor
1Bahrein5.00
1Kuveit5.00
1Katar5.00
1San Marino5.00
1Singapur5.00
1Araabia Ühendemiraadid5.00
1Palestiina5.00
8Iisrael5.00
9Saudi Araabia4.99
10Omaan4.97
11Liibanon4.97
12Kõrgõzstan4.93
13Iraan4.91
14Jordaania4.86
15Liibüa4.77
16Jeemen4.74
17Makedoonia4.70
18Aserbaidžaan4.69
19Maroko4.68
20Kasahstan4.66
21Iraak4.66
22Armeenia4.60
23Pakistan4.48
24Tšiili4.45
25Süüria4.44
26Türkmenistan4.30
27Türgi4.27
28Kreeka4.23
29Usbekistan4.19
30Alžeeria4.17