Bosnia ja Hertsegoviina suurimad etnilised rühmad

Bosnia ja Hertsegoviina asub Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel ning piirneb Montenegro, Serbia ja Horvaatiaga. Bosnia ja Hertsegoviina jälgib inimese asustust neoliitikumiga, mille järel asus Celtics ja Illyrians. Riik on rikkaliku kultuurilise, poliitilise ja sotsiaalse ajalooga tänu slaavlaste mõjule, kes siiani riigis elavad. Bosnias ja Hertsegoviinas on 1, 7 miljonit majapidamises 3, 7 miljonit inimest. Inimeste massiline ränne Jugoslaavia sõja ajal 1990. aastatel tõi kaasa demograafilised muutused riigis. 2013. aasta rahvaloenduses registreeriti vähem inimesi võrreldes 1991. aasta rahvaloendusega. Bosnia ja Hertsegoviina on koduks kolmele peamisele etnilisele rühmale, sealhulgas Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Horvaatia. On ka teisi väiksemaid gruppe nagu Montenegro, romid ja juudid.

Bosnialased

Bosnlased on Lõuna-slaavi rahvas ja etniline rühm, mis domineerib Bosnia ja Hertsegoviina elanikkonnast ning moodustavad 50, 1% kogu riigi elanikkonnast. Riigis elab üle 2 miljoni Bosnia elaniku, kellest teine elab üle maailma, eriti Saksamaal, Austrias ja Austraalias. Enamik Bosnia elanikke on peamiselt moslemid. Hea hulk, eriti intellektuaalid ja juhid, on puhtalt ilmalikud. Rooma kristlikud misjonärid muudavad Balkani piirkonna, sealhulgas Bosnia ja Hertsegoviina, ümber. Teised riigis populaarsust omandavad religioonid on katoliku ja õigeusu. Bosniaki islami identiteet on rohkem seotud kultuuriliste juurtega kui religioossete veendumustega, kuigi nende vaade islamile ja sihtasutusele on sama. Bosnlased tunnevad uhkust sevdalinkale, melanhoolsele rahvalaulule ja laiale traditsioonilisele tarkusele, mis on edasi antud ühele põlvkonnale teisele.

Serblased

Serblased kuuluvad Lõuna-slaavi etnilisse rühma, kes on Balkani põliselanikud, ja nad on riigi suuruselt teine etniline rühm, mis moodustab 30, 8% kogu Bosnia ja Hertsegoviina elanikkonnast. Enamik serblasi leidub Serbias, Bosnias ja Hertsegoviinas ning Montenegros. Eriti Lääne-Euroopas on diasporas leidnud ligi 2 miljonit serblast. 1, 1 miljonit serblast elab Bosnias ja Hertsegoviinas peamiselt Serblaste Vabariigis. Serblased räägivad serblast, mis on osa slaavi keelest. Serbia on nii Serbia kui ka Bosnia ja Hertsegoviina ametlik keel. Eriti kirjandus, maal, tants, keskaegne arhitektuur ja muusika moodustavad Serbia kultuuri olulise osa. Ka tänapäeva serblased koostavad ja mängivad oma kultuuri osana klassikalist muusikat. Serblased on valdavalt õigeusu kristlased. Islam ja teised vähemusrahvused on ka serblaste kogukonnaga ühised.

Horvaatid

Horvaatid, millele sageli viidatakse kui Bosnia horvaatidele, on Bosnia ja Hertsegoviina suuruselt kolmas etniline kogukond, mis moodustab 15, 4% kogu elanikkonnast. Horvaatid on enamasti populaarsed Mostaris, Livnas, Siroki Brijenis ja Odzarkis. Bosnia ja Hertsegoviina horvaadid räägivad horvaadi, horvaadi keelt. Bosnia Horvaatiaid tuntakse peamiselt oma Hrvoje Missali poolest, mis on märkimisväärne kunst, mis pärineb 15. ja 16. sajandist. Horvaatid on ka uhked kirjanduse üle, mis koosneb Horvaatia keeles kirjutatud materjalist. Traditsiooniline muusika on seotud ganga, tamburica ja klapa-ga. Horvaatid on valdavalt katoliiklased, enamik Bosnia ja Hertsegoviina katoliiklasi on horvaadid.

Järeldus

Muude Bosnia ja Hertsegoviina etniliste rühmade hulka kuuluvad albaanlased, Montenegro, romid ja juudid teiste väiksemate etniliste rühmade seas, kes moodustavad kokku 3, 6% kogu elanikkonnast. Neid väiksemaid rühmi domineerivad kolm peamist keelerühma. Kõigil keelerühmadel on ainulaadne kultuur, religioon ja eluviis.