Doonau jõgi
Kirjeldus
Euroopa teine pikim jõgi pärast Volgat, Doonau tekib selle peavete, Brigachi ja Bregi jõgede kokkutõmbumisel Donaueschingen linna lähedal Saksamaa Musta metsa piirkonnas. Jõgi voolab umbes 2857 kilomeetri kaugusele, läbides mööda 10 Euroopa riiki ja tühjendades 817 000 ruutkilomeetri, enne kui lõpuks Doonau delta kaudu, mis on jagatud Rumeenia ja Ukraina vahel, mustaks mereks. Rumeenias on 29% Doonau jõe vesikonnast. Ungaril, Serbial ja Austrial on umbes 10% jõe vesikonnast, Saksamaa, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Ukraina ja Moldova on vähem kui 10% Doonau veekogust.
Ajalooline roll
Doonau jõel on alati olnud oluline roll iidse Euroopa ajaloo kujundamisel. Vesikonnas leidub tõendeid teatud varajaste inimkultuuride kohta, sealhulgas Doonau neoliitikum ja Vučedoli kultuur. Kreeka meremehed kasutasid jõge juba 7. sajandi BCE-s kaubanduslikel eesmärkidel, samas kui Rooma impeerium kasutas jõe oma kuningriigi piiripiiride osade määratlemiseks. Linnused ja lossid ehitasid jõe ääres roomlased ja Rooma laevastikud patrullisid jõe jõupingutusi, et kaitsta impeeriumi oma paljude teisest küljest elavate hõimude vaenlaste eest. Ottomani impeerium kasutas ka Doonau kaitsmiseks tulevastel sajanditel. 19. sajandi alguses tunnistasid Ungari kuninganna ja Böömimaa Maria Theresa ära Doonau potentsiaali kaubandusliku marsruudina ja hakkasid seega jõe ääres veetavaid paate vedama. Järgnevatel aastatel kirjutati alla mitmele lepingule ja toimus konventsioonid Doonau vete jagamise kindlaksmääramiseks ja arutamiseks. Selliste läbirääkimiste aastate ja aastate tulemusena on praegu ainult jõega piirnevad riigid Doonau veevarudele juurdepääsu ainuõigused.
Kaasaegne tähendus
Tänapäeval on Doonau jõgi nagu suur osa Euroopast, pakkudes joogivee üle 20 miljoni inimese ja elades rohkem kui 83 miljonit inimest. Kümme riiki, mis jagavad Doonau veed, kasutavad jõgi navigeerimiseks, hüdroelektrijaamade tootmiseks, kalapüügiks ja põllumaade niisutamiseks. Sellest jõest kaevatakse ka tööstuslikuks ja koduseks kasutamiseks vajalik vesi. Jõgi ääres asuvad olulised sadamalinnad on Izmayil Ukrainas, Bulgaarias Ruse, Ungaris ja Viinis Austrias. Jõgi ääres on ehitatud mitmeid navigatsioonikanaleid, sealhulgas Doonau – Musta mere kanalit ja Main-Doonau kanalit, mis hõlbustab inimeste ja kaupade vedu jõe ääres ja üle selle. Ðerdap (Djerdap) kõrge tamm ja Serbia ja Rumeenia vahel asuv Raudvärava elektrijaam on suurim hüdroelektrijaamade projekt Doonau piirkonnas. Doonau jõgikond on samuti täis olulisi turismipiirkondi. Selle tulemusena on jõesõidulaevad jõel tavalised ning globaalselt tuntud linnade ja kultuuride olemasolu ning loodusliku rikkuse rohkus, mis tõmbab miljoneid turiste jõgede jagamise riikidesse.
Elupaik ja bioloogiline mitmekesisus
Doonau jõe vesikond toetab mitmesuguseid looduslikke elupaiku, nagu Saksamaa metsamets, Austria Alpide ökosüsteem, Ungari puszta tasandikud, Doonau delta märgalad ja Bulgaaria Doonau saared. Doonau vetes elab üle 100 kalaliigi, sealhulgas 5 liiki tuur. Vesikond toetab ka paljusid lindude fauna, sealhulgas selliseid haruldasi linnuliike nagu must-toonekurg, valge pelikaan ja valge saba. Doonau vesikond on samuti osa ülemaailmsest looduskeskkonna „Global 200” ökoregioonide nimekirjast.
Keskkonnaohud ja territoriaalsed vaidlused
Doonau jõgi, nagu enamik maailma suuremaid jõgesid, on ülepüütud ja ülepüütud. Doonau vetesse sattunud saasteainete surmav kombinatsioon, ebaseaduslik ja vastutustundetu kalapüük ning jõe veekogude ulatuslik kahjustamine on põhjustanud Doonau veekvaliteedi järsu vähenemise. Doonau ääres on 28 tammet, mis ulatuvad lähtest kuni delta suudmeni, mis blokeerivad selle loomuliku voolu ja häirivad setete ülekandumise loomulikku järku ülesvoolu allavoolu, hõlbustades seega jõe delta tugevast erosioonist hästi. Need tammid on samuti takistuseks jõe kalaliikide loomulikule rändele. Praegu on jõe kahjustuste tase nii suur, et mitut liiki tuur, kalaliigid, mille munad on tuntud kaaviari poolest ja on säilinud Maa peal 200 miljonit aastat, on praegu piirkonnas ohustatud.
