Enim ohustatud delfiiniliigid

7. Unikaalsed liigid, unikaalsed ohud

Delfiinid tänapäeva maailmas seisavad silmitsi paljude ohtudega, mis hävitavad oma elanikkonda murettekitavalt kiiresti. Kaubanduslike püügivahendite kaaspüügina püütakse igal aastal tuhandeid delfiine. Sissetungitud delfiinid ei suuda jõuda vee pinnale hingamiseks ja seega uppuda merre. Mõnede maailma osade inimesed kannavad ka delfiine oma liha ja õli jaoks. Tammide konstruktsioonide, delfiinide asustatud jõgede ja merede veetranspordi suurenenud koormuse ja muude veepiiride arendustegevuste tõttu delfiinide elupaikade kadumine ka pühib suurel hulgal delfiine. Lõpuks ähvardab ka kliimamuutus, mille tulemuseks on suured maa- ja veevarustuse lained, oht delfiinide edasiseks ellujäämiseks.

6. Irrawady delfiin

Irrawaddy delfiinid eristuvad teistest delfiiniliikidest nende pundunud otsaesiste ja lühikeste kimpude tõttu. Nende keha suurus on vahemikus 180 kuni 275 sentimeetrit ja neil on lillakas sinine kuni lillakas hall. Need delfiinid elavad Lõuna-Aasia riikide suudmeala, mangrove ja magevee ökosüsteemides nagu India, Bangladesh ja Myanmar ning Kagu-Aasia riikides nagu Tai, Indoneesia, Kambodža, Vietnam ja Filipiinid. Rahvusvaheline Looduskaitse Liit on klassifitseerinud need delfiinid "haavatavateks", kusjuures enamikus nende piirkondades on populatsioonid väga väikesed. Mekongi jõe Irrawady delfiinide populatsioon on hinnanguliselt vaid umbes 78 kuni 91 inimest. Ka nende arv on Markham Riveris (87) ja Malampaya Soundis (77) äärmiselt madal. Veidi paremaid näitajaid eksponeeritakse nende elanikkonna osas India ja Bangladeshi Sundarbani mangrove metsades (451). Bangladeshi rannikuvetes elab hinnanguliselt 5 383 inimest. Need andmed on esitatud Maailma Loodusfondi aruande põhjal. Elupaikade hävitamine, vastutustundetu kalapüük (näiteks Austraalia nakkevõrgud), lõhkeainete kasutamine Malampaya's, Indoneesias ja Myanmaris vaatamine, on mõned ohud Irrawaddy delfiinide ellujäämisele.

5. Induse jõe delfiin

Induse jõe delfiinid on Pakistanile endeemilised, elades Induse jõe süsteemi vetes. Nad on ka ametlik Pakistani riiklik mereimetaja. Liik kasvab maksimaalselt umbes 2, 5 m ja tal on pikad kobarad ja karedad kehad. Nende lühike seljapüünised on samuti nende esmane eristusvõime. Liigid liiguvad aktiivselt ülejäägi ajal mussoonihooajal ja allavoolu aasta kuivemate kuude jooksul. Tammide ja niisutusvõrkude ulatuslik ehitus, mille tulemuseks on elupaikade killustatus, on üks peamisi põhjuseid selle liigi populatsiooni hävitamiseks. Teised suured ohud Induse jõe delfiinide ellujäämisele on vastutustundetu kalapüük, delfiinide liha ja õli salaküttimine ning Induse jõe kõrge reostusaste. Rahvusvaheline Looduskaitse Liit on klassifitseerinud delfiinid "ohustatud" ja ainult umbes 1100 selle liigi delfiini jäävad ellu vastavalt Maailma Loodusfondi hinnangule.

4. Hectori delfiin

Hectori delfiinid, mida esindavad neli geneetiliselt eraldatud populatsiooni alamliiki, on Uus-Meremaale endeemilised, mis leidub selle riigi rannikuvetes. Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu poolt klassifitseeritakse Hectori delfiinid "ohustatud" ja üks nende delfiinide alamliik, Maui delfiin on ohustatud. Maailma Loodusfondi hinnangul elab selle liigi 7 400 inimest, Maui alamliikide arv on vaid umbes 55. Hectori delfiinid on väikseimad mere delfiinid, millel on lühike, elujõuline keha ja mis on kergesti eristatavad seljapeal, mida väidetakse ilmuvad nagu “Miki Hiirekõrva”. Delfiinid kasvavad umbes 4 jalga. Kuigi nende delfiinide püsimajäämine ohustab endiselt suurt hulka, on nende merekeskkonna keemiline reostus, nakkevõrkude takerdumine kalavarude kaaspüügis, suured mereliikluse mahud ja elupaikade kadu rannikualade arendustegevuse tõttu.

3. Gangesi jõe delfiin

Gangesi jõe delfiinidel on hallikaspruuni värvusega keha, mille naised on suuremad (maksimaalselt 2, 67 meetrit) kui mehed (2, 12 meetrit). Nende pikk ja kitsas nina on üks nende peamisi eristavaid tunnuseid. Gangesi jõe delfiinid on ainult mageveeliigid, mis elavad Indias, Nepalis ja Bangladeshis Ganga-Brahmaputra jõesüsteemis. Rahvusvaheline Looduskaitse Liit on klassifitseerinud Gangesi jõe delfiinid "kriitiliselt ohustatud" ja Maailma Loodusfondi hinnangul on nende praegune arv umbes 1200 kuni 1800 inimest. Mitmed muud tegurid, mis ähvardavad liigi väljasuremist muuta, on jõgede tammide ja paisude ulatuslik ehitus, kõrged jõe reostuse määrad, kalapüügi kaaspüük, salaküttimine.

2. Baiji (Jangtse) delfiin

Jangtse jõe ääres endeemiline Baiji, magevees elav delfiin, kuulutati 2006. aastal välja surnud, kui teaduslik ekspeditsioon ei suutnud avastada Jangtse vetes elusolevaid baiji. Järgnevatel aastatel on kohalike kalurite vähesed aruanded Baiji vaatluste kohta tekitanud uue lootuse, et Jangtse jõe ääres võib veel olla üksikisikuid, kes viisid ka Maailma Looduse Fondi poole, et soodustada Baiji elupaikade kaitset Hiinas. Praegu on Rahvusvaheline Looduskaitse Liit liigi liigitatud "kriitiliselt ohustatud", kuigi on suur võimalus, et see võib olla ka väljas. Arvatakse, et elupaikade kadu, ulatuslikud salaküttimise episoodid, kõrge reostuse tase ja kaaspüük on viinud selle delfiiniliigi hukatusse.

1. Kaitsemeetmed

Delfiinide kaitse on väga oluline magevee ja mere ökosüsteemide päästmiseks. Delfiinide kadumine sellistes suurtes arvudes räägib hoiatussignaalist teiste veekogude vormide kadumise üle maailma jõgedest ja ookeanidest. Delfiinide populatsioone dekomisseerivad ohud ähvardavad võrdselt ka teisi veeloomaliike, sh vaalad, pringlid, kilpkonnad ja kalad. Iga liigi kadu häirib ökoloogilist tasakaalu ja häirib toiduahelat. Delfiinikaitsealased jõupingutused keskenduvad delfiinide populatsiooni suuruse täpsele hindamisele, nende arvu vähenemist ähvardavate ohtude uurimisele ning avalikkuse, valitsuste ja keskkonnaorganisatsioonide koostööle delfiinide elupaikade päästmiseks, kaitses neid nii salaküttimise kui ka eluslindude vastu.