Euroopa Liidust lahkunud riigid

Ükski riik ei ole kunagi Euroopa Liidust (EL) lahkunud. Ühendkuningriik (UK) on siiski liikmeskonnast välja astumisel, kuna see on käivitanud artikli 50. Varem on iseseisvuse saavutamisel EList lahkunud ainult liikmesriigid. Seega, kui Ühendkuningriigil õnnestub Euroopa Liidust välja astuda, on see esimene sõltumatu riik, kes on ametiühingust kunagi lahkunud.

EList lahkunud alad

Kolm EL-i liikmesriikide territooriumi olid Gröönimaa, Saint Barthélemey ja Prantsuse Alžeeria. 1973. aastal sai Gröönimaa ELi liikmeks Taani osaks. Isegi ELiga ühinemise hetkel ei toetanud avalikkus liikumist. Seega hääletas 52% Gröönimaa elanikest iseseisvuse saavutamisel ELi liikmelisuse vastu, mille tulemusena lahkus 1982. aastal. Saint Barthélemey on prantsuse keelt kõnelev Kariibi mere saar. See liitus Euroopa Liiduga Prantsusmaa ülemeredepartemangu Guadeloupe'i osana. Saint Barthélemey liikmelisus lõppes Guadeloupe'i lõpetamisel. Prantsuse Alžeeria oli Euroopa Liidu liige aastatel 1957-1962. Alžeeria lõpetas oma liikmelisuse 1962. aastal pärast iseseisvumist Prantsusmaalt.

Euroopa Liidust lahkumise protsess

Euroopa Liidust lahkumise protsess algab artikli 50 kohaldamisega, milles kirjeldatakse riigi taganemise tingimusi. Väljaastuv riik peab sellest Euroopa Ülemkogule kirjalikult teatama. Teatise saamisel korraldab volikogu kohtumise riigiga, mis kavatseb EList lahkuda. Kohtumisel peetakse arutelusid selle üle, milline on konkreetne kord riigi tulevaste suhete tagasivõtmiseks ja raamistikuks ELiga. Artikliga 50 nähakse ette, et Euroopa Ülemkogu liikmeid, kes esindavad lahkuvat liikmesriiki, ei kaasata aruteludesse ega teha seda mõjutavaid otsuseid. EL-i liikmelisuse lõppemisel järgib liitumisega liitumist sooviv riik artiklis 49 kirjeldatud menetlusi.

Ühendkuningriigi taganemisprotsess

Esimene samm Brexiti suunas oli 23. juunil 2016 toimunud rahvahääletus David Cameroni juhtimisel, kes oli tol ajal Briti peaminister. Referendum määraks kindlaks, kas Ühendkuningriik peaks lahkuma EList või mitte. Liidust lahkumise häälte enamus oli 51, 9% võrreldes 48, 1% -ga, kes pooldasid ELis viibimist. Rohkem kui 30 miljonit inimest hääletasid valimistel 71, 8% -lise osalusega.

Järelikult hakkas Briti peaminister Theresa Mayi administratsioon 29. märtsil 2017 tuginema Lissaboni lepingu artiklile 50. Ühendkuningriik andis Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile kirjaliku teate. Lepinguga antakse ELile ja Ühendkuningriigile kaks aastat aega, et leppida kokku väljumise tingimustes. On tehtud õiguslikult siduv 585-leheküljeline tagasivõtuleping, milles sätestatakse taganemise tingimused. Kaks peamist fookusvaldkonda on Ühendkuningriigi rahalised vahendid ja Brexiti mõju Ühendkuningriigi kodanikele, kes elavad nii ELi riikides kui ka Ühendkuningriigis elavatele ELi kodanikele. Läbirääkimised nende tingimuste üle on käimas ja Ühendkuningriik lahkub EList 2019. aasta aprilliks.

Praegune olukord

Ühendkuningriik on esimene ja ainus riik, kes on kasutanud Lissaboni lepingu artiklit 50 alates 2018. aasta detsembrist. Ükski riik ei ole EList veel lahkunud.