Iraani kõrgeim juht

Iraani kõrgeim juht, kes on Iraanis paremini tuntud kui kõrgeim juhtivamet, on riigi kõrgeim juhtiv ja poliitiline juht ning Iraani riigipea. Iraani Islamivabariigi põhiseadus asutas kõrgeima ametikoha.

Kõrgeima juhi kontor on võimsam kui presidendi amet. Kõrgeim juht vastutab sõjaväe, kohtusüsteemi ja tsiviilvalitsuse kõrgemate ametnike määramise eest. Esialgu reserveeriti põhiseadus usuliste seaduste kõrgeima astme vaimuliku ametikohale, 1989. aastal muudeti põhiseadust, et võimaldada madalama astme vaimulike islamiseaduste valdamist ametis. Ekspertide Assamblee valib kõrgeima juhi ja jälgib tema positsiooni. Kõrgeim juht vastutab büroo eest 8-aastase tähtaja jooksul, ilma et see piiraks tingimuste arvu piiramist. Alates ametikoha loomisest on büroo okupeerinud kaks kõrgeimat liidrit. Esimene oli Ruhollah Khomeini, kes sai Iraani kõrgeimaks juhiks vahetult pärast Iraani revolutsiooni, ametisse 1979. aastast kuni surmani kümnend hiljem. Ametlik kõrgeim juht Ali Khamenei võttis kontori peagi pärast seda 1989. aastal.

Ruhollah Khomeini

Ruhollah Khomeini oli Iraani revolutsiooniline ja religioosne juht. Ta oli oluline Iraani Islamivabariigi asutamisel 1979. aastal, aidates kaasa Pahlavi monarhia kukutamisele, mida juhtis Mohammad Reza Pahlavi. Enne poliitikaga liitumist oli ta lektor, ametikoht, kus ta õpetas poliitilist filosoofiat, eetikat ja õigust. Tal oli ka huvi luule vastu ning seda mõjutasid kreeka filosoofid Socrates ja Aristoteles. Pärast usuliste juhtide surma Sayyed Husayn Borujerdi (1961) ja Abol-Ghasem Kashan (1962) võtsid Khomeini, 61-aastased, poliitilise stseeni, mõistes avalikult hukka Shar programmid, mida Mohammad Reza Shah, kellele anti-clerical moderniseerija Reza Shah Pahlavi täitis. 1964. aasta novembris arreteeriti ja vangistati Khomeini kuue kuu jooksul. Hiljem pagendati ta Iraaki. 1. veebruaril 1979 naasis ta Iraani ja sai suure rahvahulga. 1979. aastal võeti vastu uus põhiseadus ja Khomeini loodi kõrgeima juhina. Tema tervislik seisund langes enne tema surma ning ta veetis üheteistkümne päeva haiglas, kus ta kümne päeva jooksul kandis viis südamerabandust. Ta suri 3. juunil 1989.

Ali Hosseini Khamenei

Ali Hosseini Khamenei sai Iraani teiseks ülemjuhiks 1989. aastal pärast Ruhollah Khomeini surma. Enne oma poliitilist elu õpetas Khamenei religioossetes koolides Ruhollah Khomeini järelevalve all. Pärast Hussein-Ali tagasiastumist nimetas Khomeini Teherani reede palvete Imami ametikohale Khamenei. Ta oli kaitseministri asetäitja. 1981. aastal jäi ta ellu mõrva katse, mis jättis oma parema käe püsivalt halvaks. 1981. aastal mõrvati Iraani president ja president Khamenei. 1982. aastal juhtis ta edukalt Iraagi vägede väljasaatmist Iraanist ja oli vastu Khomeini otsusele tungida Iraagisse. 1985. aastal valiti ta presidendiks. Pärast Khomeini surma asus Ekspertide Assamblee ajutiseks ülemjuhiks. 6. augustil 1989 kinnitati ta Iraani Islamivabariigi uue ametliku kõrgema juhina, ta on olnud sellest ajast alates.