Juhtivad riigid ringlussevõtu määra järgi

Keskkonna parandamiseks ja säilitamiseks on paljud riigid alustanud jäätmete ringlussevõttu soodustavate õigusaktide kaudu riiklikke jäätmekäitlustavasid. Ringlussevõtt on protsess, mille käigus muidu kasutud jäätmed muundatakse kasulikeks toodeteks. Näiteks võib paberijäätmeid muundada papist. Keskkonnakaitsjad ja rahvusvahelised asutused on kehtestanud jäätmehoolduse põhimõtted, mida peavad järgima nende liikmesriigid. Lisaks keskkonnakaitsele on ringlussevõtt oluline töökohtade loomisel, mis omakorda suurendab majanduskasvu.

Austraalia (30%)

Vaatamata oma ringlussevõtu pingutustele on Austraalias ringlussevõtu määr vaid 30%. See on tingitud haruldasest elanikkonnast ja keerulisest maastikust. Austraalia on kehtestanud jäätmehoolduse õigusaktid tootmisettevõtete poolt, mis võimaldab parandada ringlussevõttu ja jäätmekäitlust.

Belgia (31%)

Belgia keskmine ringlussevõtu määr on 31% ja see on üks juhtivaid riike Euroopa jäätmekäitluses. Belgia taaskasutab enamiku oma jäätmetest nii vähe kui 1% ladestatakse prügilatesse.

Marshalli saared (31%)

Marshalli saarte kasvav elanikkond on toonud kaasa vajaduse jäätmete kõrvaldamise ja käitlemise poliitika järele, et võidelda valimatu jäätmete kõrvaldamise mõjuga saarele ja merele. Kuigi saartel on ringlussevõtu määr 31%, tuleb palju teha jäätmete sõelumise osas, et vältida mürgiste jäätmete ladestamist maale.

Iirimaa (34%)

Iirimaa ringlussevõtu määr on 34%. Jäätmekäitlus on riigis suurenenud tänu valitsuse poliitikale ja Euroopa Liidu õigusaktidele. Praegu keskendub Iirimaa oma jäätmehoolduse jõupingutused prügilate kõrvaldamisele, jäätmete taaskasutamisele ja fossiilkütuste kasutamise vähendamisele.

Šveits (34%)

Šveitsil on jäätmehoolduspõhimõte „saastaja maksab” ja annab oma elanikele jäätmete sisseviimiseks maksustatavate prügikotid. Šveitsis on Iirimaa omaga sarnane ringlussevõtu määr 34%. Jäätmed sorteeritakse leibkonna tasandil erinevatesse mahutitesse. Šveits taaskasutab mitut materjali, sealhulgas alumiiniumi, tina purgid, lambid, elektrijäätmed, klaas, paber, tekstiil ja plastpudelid.

Rootsi (34%)

Rootsi ringlussevõtu määr on 34%. See on koduks ühele maailma kõige keerukamatele ringlussevõtu süsteemidele. Sellised riigid nagu Norra, Ühendkuningriik ja Iirimaa saadavad jäätmed ringlussevõtuks Rootsi. Rootsi on aga kritiseeritud ka selle eest, et ta põletas suurema osa oma jäätmetest kodumajapidamiste soojuse ja valgustuse tootmiseks.

Norra (34%)

Norra on koduks väga tõhusatele ringlussevõtuettevõtetele, mis aitab säilitada 34% ringlussevõtu määra. Norras on jäätmekogumissüsteem erinevate jäätmetega erinevate mahutitega ja sisaldab mitmesugustes linnades automatiseeritud ringlussevõtu tehnoloogiaid, kus jäätmeid saab ringlusse võtta.

Hongkong (45%)

Tahkete jäätmete suure põlvkonna tõttu on Hongkongi valitsus võtnud kasutusele meetmed jäätmete käitlemiseks, sealhulgas jäätmekäitluspoliitika ja massikoolituse kujundamiseks. Hongkongis on ringlussevõtu maht 45%, mis on kolmas juhtiv riik ringlussevõtu määrades.

Singapur (47%)

Singapuril on ringlussevõtu määr 47%, mis muudab selle ringlussevõtuks maailma teiseks parimaks riigiks. Singapuril on kaks peamist jäätmekäitluse põhimõtet jäätmete minimeerimise ja ringlussevõtu kohta, mis on olnud Singapuri edu keskmes.

Lõuna-Korea (49%)

Lõuna-Korea on suurepärase jäätmekäitlussüsteemide tõttu suurepärane ringlussevõtu määr 49%. Enne ringlussevõttu sorteeritakse prügi asjakohastesse jäätmekategooriatesse nagu prügilad, orgaanilised, ringlussevõetavad jäätmed ja suured jäätmematerjalid. Taaskasutatavad esemed Lõuna-Koreas hõlmavad paberit, klaasi, terast, kangaid ja plastmasse.