Kes on Tiibeti budismi dalai-lamas?

Taust ja esmane vormimine

Mõiste „dalai-laama” viitab Tiibetis emakeelena tegutseva konkreetse budistliku kooli usulisele juhile. Seda budismi haru asutas Gelug ehk “Virtue tee”, mille asutasid Je Tsongkhapa, kes elas 1357–1419. Tiibeti budism põhineb keerulisel veendumuste süsteemil, kus dalai-lama tuntust peetakse Tema järgijad on bodhisattva (või ärkanud olend), usklikud tajuvad Dalai-laama kollektiivse kaastunde kehastuses, mis leidub kõigis eelmistes Buddhades, esimene dalai-laama oli Gedun Drupa (1391–1474) ), kes võttis oma esialgse lubaduse üle neljateistkümneaastaseks ajaks. Tiibeti budism võib oma päritolu jälgida Põhja-Indiasse, vaimsete veendumuste osas asetab religioon nii loogika kui ka meeleõppe tähtsust.

Tõuse võimule ja saavutustele

Kaasaegse tiibeti budismi juured olid kindlalt 14. sajandil, mil esimene dalai-laama asutas kolm kloostrit ümber selle, mis on praegu Lhasa hiina valduses peetavas Tiibetis. Pärast jõulist Mongoolia kuningat Altan Khanit, kes on muutunud budismiks, kasvas dalai-laamade mõju suurele osale Kesk-Aasiast. Ühel ajahetkel oli Tiibeti budism peamine vaimse juhendamise allikas hinnangulise viiekümne miljoni elaniku kohta. Dalai-lamas on oma teaduslike õpetuste ja kunstiteoste ning religioosse praktika kaudu jätkuvalt säilitanud suure mõju Tiibeti kohalikele elanikele ning mänginud olulist rolli kohaliku piirkonna erakordselt rikkaliku kultuuri, majanduse kujundamisel. ja sageli rahutu poliitiline keskkond.

Väljakutsed ja vastuolud

Võib-olla on dalai-laamade traditsioonide ja ellujäämise suurimaks väljakutseks Tiibeti ajalooline võitlus ja jätkuvad nõrgad poliitilised suhted Hiina valitsusega. 1959. aastal oli Tiibeti ülestõusu ajal 14. Dalai-laama, kes kartis oma elu kommunistliku režiimi surve all, sunnitud põgenema riigist ja seejärel elama eksiilis. Varsti pärast Dalai Lama salajast põgenemist lõpetas Hiina valitsus Tiibeti riikliku valitsuse ametlikult. Hoolimata Tiibeti, rahvusvahelise kogukonna ja ka dalai-laama kodanike jätkuvatest jõupingutustest on riik kannatanud jätkuvalt vägivalla ja poliitiliste rahutuste pärast.

Praegune dalai-laama

Viimane Dalai Lama, Tema Pühadus 14., sündis Tenzin Gyatso 1935. aastal. Tema religioosne haridus algas kuuekümnendatel aastatel ja sisaldas õppekava, mis oli rikas teemadel nagu budistlik filosoofia, kunst, meditsiin, loogika ja iidne Sanskriti keel ja kirjutised. Pärast Tiibeti ja Hiina valitsust põgenemist on praegune dalai-laama tõusnud võimsa ja mõjuka esindajana rahvusvaheliseks liikumiseks, et taastada Tiibetile iseseisvus ja poliitiline autonoomia. Tema paljude saavutuste hulgas võitis dalai-laama 1989. aastal Nobeli rahupreemia. Budistlik liider on muutunud ka ülemaailmselt tunnustatud sümboliks elada rahu ja kaastunnet. Tema lojaalsete fännide ja järgijate kogu maailmas on nii budistid, teiste religioonide kui ka mitteusulised.

Ajalooline tähendus ja pärand

Traditsiooniliste Tiibeti budistlike usuliste tõekspidamiste kohaselt on dalai-lamas olendid, kes hoolimata oma valgustatuse saavutamisest on otsustanud taaselustada, et teenida kaaskodanikke. Tiibetis ilmnenud keerulise poliitilise kliima tõttu on praegune dalai-laama otsustanud loobuda oma traditsioonilisest rollist riigis elava poliitilise liidrina ja on selle asemel kinnitanud demokraatliku valitsuse, mis on suunatud Tiibeti rahva sõltumatuse tagamiseks lähiaastatel. Ajalooliselt, pärast iga eelmise Dalai Lama surma, on järgmine selline juht reinkarnatsiooniks lapsena. Praeguse dalai-laama pärand on kahtlemata põimunud Tiibeti vabadusvõitlusega. Praegusel ajal ja hoolimata kohalike tiibetlaste vastupanuvõimest ja rahvusvahelisest hirmust, ei ole Hiina näidanud mingeid märke, et loobuda oma kontrollist Tiibeti üle.