Kodifitseerimata põhiseadustega riigid
"Kodeerimata põhiseadus" on põhiseadus, mis koosneb eeskirjadest, mis leitakse erinevatest dokumentidest ühe dokumendi või kirjaliku põhiseaduse puudumisel. Viidetena kasutatavad dokumendid võivad sisaldada kohtunike ja õigusekspertide kommentaare. Kodeerimata põhiseadust nimetatakse mõnikord „kirjutamata põhiseaduseks”, kuigi see ei ole täiesti täpne, kuna selle elemendid on kirjutatud mitmesse ametlikku dokumenti. Kodeerimata põhiseaduse kohaselt lahendatakse uued valitsemistingimused ja -olukorrad pretsedendi või seadusandlusega.
5. Iisrael
Iisraeli riik tegutseb kirjutamata põhiseaduse alusel ja Harari 30. juuni 1950. aasta otsusega, mille võttis vastu Iisraeli põhikogu. Iisrael on kehtestanud ka mitu põhiseadust, mis keskenduvad inimõigustele ja valitsuse tegevusele. Iisraeli põhiseadused olid riigi ühine lähenemisviis ja pidasid riigi põhiseadust aastatel 1995–2006 Riigikohtu presidendi Aharon Baraki ametiaja jooksul. Iisraeli riik oleks pidanud oma põhiseaduse 1. oktoobriks 1948 ette valmistama vastavalt 14. mai 1948. aasta riigi iseseisvuse väljakuulutamisele. 1950. aasta otsus põhiseaduse peatüki kohta seadusandluse kohta andis lahkarvamuse riigi eesmärgi ja \ t selle identiteeti. Ametliku põhiseaduse kohta on esitatud mitu põhiseaduse eelnõu.
4. Uus-Meremaa
Uus-Meremaa põhiseadus on seaduste ja põhimõtete kogum, mis määratleb riigi ja selle kodanikud. Põhiseadus on seotud isiku ja riigi vaheliste suhetega ning sellega, kuidas valitsus peaks toimima. Uus-Meremaal ei ole ühtegi põhiseaduslikku dokumenti, vaid toetutakse mitmetele dokumentidele, sealhulgas 1986. aasta põhiseaduse seadusele, parlamendi aktidele ja kohtulahenditele. Kodeerimata põhiseadusega luuakse Waitangi lepinguga riik monarhiaks, mida peetakse valitsuse põhidokumendiks. Uus-Meremaa kolm haru ja nende ülesanded on rajatud 1986. aasta põhiseadusele.
3. Saudi Araabia
Saudi Araabia tugineb oma õigussüsteemis šariaadi seadustele, mis pärinevad Koraanist ja prohvet Muhamedi sunniist. Sharia sisaldab ka islami teaduslik konsensust, mida tõlgendavad riigi kohtunikud. Šariaat on Saudi Araabias vastu võetud kodeerimata kujul. Šariaati täiendavad ka kuningliku dekreedi väljastatud eeskirjad, milles võetakse arvesse selliseid kaasaegseid küsimusi nagu intellektuaalomand ja äriühinguõigus. Šariaat jääb Saudi Araabias lõplikuks asutuseks, kus Koraan ja Sunnah on vastu võetud põhiseaduseks. Kodeerimata šariaadiseadused toovad sageli kaasa märkimisväärseid erinevusi tõlgendamisel ja rakendamisel. Kohtunikud viitavad enne otsuse tegemist sageli Hanbali kooli kuuele keskaegsele tekstile.
2. Ühendkuningriik
Ühendkuningriigi põhiseadus põhineb seadustel ja põhimõtetel, mis määratlevad inimesi ja riiki. Põhiseadus on seotud inimeste ja riigi vaheliste suhetega ning seadusandja, kohtunike ja täitevvõimu tegevusega. Ühendkuningriigi põhiseadus on kodeerimata, kuid põhineb mitmetel kirjalikel ja kirjutamata allikatel. Põhiseadus koosneb neljast allikast, sealhulgas staatuseõigusest, ühisest õigusest, poliitilisest konventsioonist ja autoriteedist. Parlamendi poolt vastu võetud seadused on Ühendkuningriigi lõplik õiguse allikas. Parlamendil on põhiseaduse muutmise volitused, andes parlamendi seaduse alusel uusi põhikirju. Õiguse põhimõtte kohaselt on kõik Ühendkuningriigis, kaasa arvatud need, kes on võimul, võrdsed seaduse ees.
1. Kanada
Kanada põhiseadus on kirjalike aktide ja kirjutamata konventsioonide kombinatsioon. Selles kirjeldatakse riigi valitsussüsteemi ja kõigi kodanike ja riigi õigusi. Põhiseadus koosneb Kanada 1982. aasta seadusest, 1867. aasta põhiseaduse seadusest, nende muudatustest ning 1982. aasta põhiseaduse § 52 lõikes 2 sisalduvatest aktidest ja korraldustest. Kirjutamata põhiseadusliku õiguse allikad hõlmavad konstitutsioonilisi konventsioone, kuninglikku eelisõigust. ja kirjutamata põhimõtted. Kanada põhiseadus käsitleb põhiseaduse tõlgendamist ja kohaldamist.
