Kolm metsikut kassi leiti Euroopas
Euroopa on üks viimaseid kohti, mis tulevad meie meelele, kui mõtleme looduses rändavatele suurtele kassidele. Kuid kontinendi mineviku ajalugu on täiesti erinev pilt Euroopa metsades elavatest leopardidest ja lõvidest. Umbes 12 kuni 14 000 aastat tagasi hävitati koopad lõvid Ühendkuningriigist täielikult. Nende lõvide väljasuremine langeb kokku ajaga, mil inimesed hakkasid Euroopas pärast jää taganemist just alustama. Need lõvid on teadaolevalt 25% suuremad kui tänapäeval näha olevad lõvid. Praegu on aga kontinendi esmametsad suures osas kadunud ja asendatud asulates ja põllumajanduspiirkondades. Seega elavad tänapäeval Euroopa metsades vaid kolm metsikut kassi. Need on palju väiksemad kui teiste mandrite looduses leitud lõvid, tiigrid ja leopardid. Euroopas on kolm looduslikku kassiliiki: Euroopa metsik, Euraasia ilves ja Ibeeria ilves.
3. Euroopa metsik
Felis silvestris silvestris on üks kolmest looduslike kasside liigist ja ainus metsloomadest Euroopas. Kuigi see oli minevikus laiaulatuslik, on see elupaikade kadumise tõttu hävinud suurema osa sellest vahemikust. Praegu elab see kass Ida-, Lääne- ja Lõuna-Euroopa säilinud metsades. Selle liigi isased kaaluvad 5-8 kg, emased kaaluvad umbes 3, 5 kg. Neil on suuremad hambad kui kodumaistel kassidel. Närilised, küülikud, väikesed linnud jms moodustavad nende kiskjate toitumise. Euroopa looduskaitse väldib inimeluruume ja eelistab elada segatud ja laialehilisel metsaaladel. Aastate jooksul on metsloomade populatsioon Euroopa riikides, kus neid leidub, järsult langenud. Nad on seadusega kaitstud, kuid sageli tapetakse nende vale identifitseerimise tõttu metssigadel. Hispaania ja Portugal on selle liigi suurim populatsioon. Elupaikade kadumise ja suurenenud kokkupuute tõttu inimelupaikade lähedal elavate metssigadega on oht, et metsikutest ja metsikutest sugudevaheline paljunemine on liikide tulevase ellujäämise oht.
2. Euraasia ilves
Euraasia ilves ( Lynx lynx ) on üks kolmest Euroopas esinevast metsikust kassist. Liigi ulatus ulatub Siberist Aasiasse Euroopasse. Euroopas on need kassid leitud mandri ida-, kesk- ja põhjaosas. Selle laia leviku tõttu on Euraasia ilves sageli märgistatud kui vähim kontsern. Kasside pikkus on 80 kuni 130 cm. Kõrgus on õlal umbes 60 kuni 75 cm. Karvavärv varieerub suvel punakasest või pruunist kuni talvel hõbehalli või kollakaspruunini. Mustad laigud kannavad selle liigi karusnaha. Bobbed tail on must ots ja jalad on tugevalt ehitatud kiireks töötamiseks. Aluspõhja karusnahk on valge aastaringselt. Lynxi imetavad närilisi, küülikuid, hirvesid, metssigu, linde nagu tiged jms. Nad on peamiselt öises või kreemjas. Kuigi liigid on laialt levinud, on see enamikus Lääne- ja Kesk-Euroopa piirkondades väljasurutud. Karpaatide mägedes on üks Euroopa suurimaid Euraasia ilvesid, kelle arv on umbes 2800 inimest. Rumeenias on suur hulk (umbes 2000) selle liigi inimesi. Teised kohad Euroopas, kus need loomad on, on Balkani poolsaar, Suurbritannia, Tšehhi Vabariik, Dinari ja Julia Alpide piirkond, Eesti, Fennoscandia, Prantsusmaa, Saksamaa ja mõned teised mandri riigid. Mõnes neist riikidest on ilves taaskehtestunud pärast kohalikku väljasuremist, samas kui teistes riikides on edukad kaitsemeetmed aidanud kaasa liikide populatsiooni taaselustamisele.
1. Ibeeria ilves
Ibeeria ilves ( Lynx pardinus ) on ka Euroopas elav metsik. See on ka ainus metsik, mille ulatus on piiratud Euroopaga. Edela-Euroopa Ibeeria poolsaar on selle lüüsi liigi kohalik vahemik. Selle liigi täiskasvanud isastel on pikkus (pea saba põhjas) vahemikus 74, 7 kuni 82 cm, emastel on pikkus 68, 2 kuni 77, 5 cm. Looma karusnahk on heleda või helekollase värvusega ning kannab erineva suuruse ja mustriga laike. Euroopa küülik on Ibeeria ilves peamine saagiks. Samas ohustab ülekuumenemise ja elupaikade kadumise tõttu vähenev saagikusbaas ilvespopulatsioonide ellujäämist. Metsikutel on ka salaküttimine. Kuigi Iberia poolsaarel oli levik levinud kogu maailmas, kaotas 1960. – 2000. Aasta jooksul ligi 80% sellest metsikust kassist.
