Kus on Karpaatide mäed?

Karpaatide mäed on kaarekujuline mäeahelik, mis ulatub 932 miili ulatuses Kesk- ja Ida-Euroopas. Mõnikord nimetatakse seda lihtsalt karpaatideks, see on kolmas pikim mägipiirkond Euroopas. Taimestiku ja loomastiku osas on mägipiirkonnas üks kolmandik kõikidest Euroopa taimeliikidest ja seda elavad pruunid karud, seemisnahk, ilves ja hundid. Karpaadid ja selle jalamil asuvad mineraal- ja soojaveed, millest üks kolmandik on Rumeenias. Lisaks moodustab Venemaa, järgneb ka teine ​​suurusjärgus neitsi mets Euroopas, mida nimetatakse ka Rumeenia karpaatideks. Poliitiliselt on umbes pooled Karpaatide mäestikust Rumeenia piirid, samas kui väikesed osakaalud kuuluvad paljude teiste riikide hulka: Slovakkia (17%); Poola (10%); Ukraina (10%); Serbia (5%); Ungari (4%); Tšehhi Vabariigis (3%). Karpaatide kõrgeim vahemik on Tatra mäed, mis asuvad Poola ja Slovakkia piiril, samas kui teine ​​kõrgeim asub Rumeenias asuvates Lõuna-Karpaatides. Mägipiirkond on jagatud kolme põhiosa: Lääne-Karpaadid, Ida-Karpaadid ja Lõuna-Karpaadid.

Lääne-Karpaadid

Lääne-Karpaadid asuvad Karpaatide läänepoolseimas servas. Vahemik tõuseb Madala Beskidist, Slovakkia ja Poola piirist ning ulatub Tšehhi Vabariigi ja Austria poole, samas kui Põhja-Ungari mäed ulatuvad üle lõunapoolse külje. Braunsbergi mäed ja Viini bassein eraldavad Lääne-Karpaadid idapoolsetest Alpidest. Vahemik langeb Sandomierzi ja Ida-Slovakkia basseinide suunas, enne kui tõusevad taas Ida-Karpaatidena.

Ida-Karpaadid

Ida-Karpaadid ulatuvad üle Kagu-Poola, Kirde-Slovakkia, Ukraina ja Rumeenia. Kirde-Slovakkia Prešovi piirkonnas asuvad mäed moodustavad Ida-Karpaatide kaitstud maastikuala. Selles sektsioonisüsteemis domineerivad iidsed ja vanad pöögimetsad ning neid elavad sellised loomaliigid nagu halli hunt, karu, saarmas ja ilves.

Lõuna-Karpaadid

Lõuna-Karpaadid ulatuvad üle Serbia ja Rumeenia ning asuvad läänes paiknevate Cerna ja Timis jõgede vahel, idas Prahova jõel ja lõuna pool Balkani mägedes. Lõuna-Karpaatides on pärast Tetrasid Karpaatide mägedes suuruselt teine ​​tipp, mille keskmine kõrgus on 8200 jalga. Kuigi piigid on Alpidega võrreldes märkimisväärselt väiksemad, klassifitseeritakse need mägimaastikeks. Lõuna-Karpaatide kolm kõrgeimat tippu on Moldoveanu tipp (8 346 jalga), Negoiu tipp (8, 316 jalga) ja Parângu Mare (8 265 jalga).