Millal Norra sai riigiks?

Norra asutati aastal 872 AD. Norra ajalugu mõjutas märkimisväärselt kliima ja maavähendus. Need kaks tegurit määrasid kindlaks nii migratsiooni mustrid kui ka Norra varase elanikkonna majandustegevuse.

Viikingiaeg

Viikingiaeg on Norra ühinemise periood. Periood kestis 850–1050 AD. Vikingiperioodi alguses oli Norra jagatud riik, mis koosneb paljudest väikestest kuningriikidest. Viikingite perioodil tähistati kaubandust, rünnakuid ja koloniseerimist viikingitega, kes olid hästi koolitatud ja varustatud kettpostiseguga. Suurem võitlus võimu eest algas 9. sajandi keskel Norra väikeste kuningriikide juhtide seas. Harald Fairhairi liit Lade'i Earls'iga tema esimeses katses ühendada Norra, mille ta saavutas Hafrsfjordi lahingu järel. Seejärel asutas ta endise märkimisväärse pealinna kinnisvarahaldusega riigihalduse.

Vana-norra usulised tavad asendati 11. sajandil kristlusega.

Taani ja Norra

14. sajandil võttis Taani üle must-surma ja teiste Norra rahva kaotanud nuhtlustega üle Norra, vähendades makse ja muutes kuninga positsiooni nõrgemaks. 1380. aastal pärisid Olaf Haakonsson nii Norra kui ka Taani troonid, ühendades need kaks riiki. 1397. aastal imendus Norra ametlikesse liitudesse, Kalmari liiduga, Margaret I all 1523, Rootsi tõmbas Kamali liidust välja Taani ja Norra. Liidust juhiti Taanist kuni 1814. aastani, mil see lõpetati. 17. mail 1814 koostas Norra oma põhiseaduse.

1800-ndate alguses toetas Taani-Norra Prantsusmaad Inglismaaga sõja ajal. Rootsi toetas aga Inglismaad. Inglismaa võitis sõja, sundides Taani kuningriiki Norra Rootsi üle andma. Norra oli sunnitud liituma Rootsiga, mis sai 1814. aasta novembris faktiks. See liit oli siiski vähem repressiivne kui liit, mida Taani-Norra liit. Norralastel lubati olla sisemine omavalitsus ja säilitada oma põhiseadus.

Sõltumatus

19. sajandi keskpaika iseloomustas rahvusromantismi liikumise tõus. See liikumine keskendus riigi loomulikule ilule muusika, visuaalse kunsti ja kirjanduse kaudu. Selle liikumise kaudu lõid paljud norralased soovi iseseisvuse ja rahvusliku identiteedi tunnetamiseks. Selle tulemusena loodi norralaste identifitseerimiseks uus keel, nynorsk või New Norwegian. Norra liit Rootsiga lõpetati 1905. aastal pärast Rootsi kuninga ja Norra parlamendi (Storting) vahelist lõputut poliitilist erimeelsust. Storting teatas, et 7. juulil 1905. aastal ei olnud Rootsi enam Rootsi kuninga all. Rootsi reageeris ägedalt peaaegu kulminatsioonile selle ja Norra vahel. Sellest tulenevalt toimus kaks referendumit ja kuulutati, et liit on lõpetatud ja uus riik Norra on monarhia. Uus valitud Norra kuningas oli Taani prints Carl. Ta eeldas Norra kuninglikku nime Haakon. Ta valitses Norra 7. kuningana alates 1905. aastast kuni surmani 1957. aastal.