Millal sai Küpros Ühendkuningriigist sõltumatuse?
Küprose Vabariik omandas iseseisvuse Ühendkuningriigist 16. augustil 1960. Küprose iseseisvus oli algusest peale keeruline probleem, kuna selle etniline koosseis hõlmab ka türklasi ja kreeklasi. Londonis ja Zürichis sõlmitud lepingud töötasid välja iseseisva Küprose põhiseaduse pärast 19. veebruari 1959. aasta lepingut Ühendkuningriigi, Türgi ja Kreeka vahel. Kokkuleppe kohaselt säilitab Ühendkuningriik riigis kaks suveräänset baasi, samas kui etnilised rühmad jagaksid oma rahvastiku järgi valitsuse seisukohti. Sõltumatusel oli see saarerahvas keeruline poliitiline süsteem, kuna kogu elanikkond oli 77, 1% Küprose kreeklastest, 18, 2% olid Küprose türgi ja muud rahvused 4, 7%. Nii Türgi kui ka Kreeka tundsid vajadust oma riigi huvide kaitseks riigis, kuigi neil oli lepingus tagatise staatus.
Kreeka ja Küprose vägivald
See kokkulepe ei kesta nii, et mõlemad pooled tundsid end lühikeseks. Kokkulepe andis Küprose türklastele veto 30% -lise osaluse kohta valitsuses. Küprose kreeklased uskusid, et see osa oli liiga suur ja et türklased oleksid pidanud oma elanikkonnaga sarnaselt olema 18, 2%. Asjaomased etnilised sõjaväelased hakkasid varsti mobiliseerima ja koolitama, kumbki neist toetasid Kreeka ja Türgi. Küprose kreeklased kavandasid Küprose presidendi peapiiskop Makarios III toetusel uue põhiseaduse, mille nii Türgi kui ka Küprose türgi inimesed lükkasid tagasi, sest see tundus eelistavat Küprose kreeklasi. 21. detsembril 1963 tappis kahtlustatav Küprose kreeka politsei kaks Küprose türklast, kes viisid ulatusliku kogukondliku vägivalla poole, jättes 364 Küprose türgi ja 174 Küprose kreeka surma. Sellest tulenev vägivald jäi peaaegu 30 000 ümberasustatud Küprose türgi elanikule ning nad lõpetasid ka riigi juhtimises osalemise. Lõpuks olid jagud nii ulatuslikud, et ÜRO saatis rahuvalvevägedesse. 1964. aastal ähvardas Türgi Küprosele tungida, kuid USA valitses talle, et mitte, aga Kreeka pani Türgi sissetungi korral ooterežiimi 10 000 sõdurit.
Riigipööre ja Türgi sissetung
15. juulil 1974. aastal tegi Kreeka sõjavägi Dimitrios Ioannides'i juhtimisel Küprosel riigipöörde, mille eesmärk oli ühendada saar Kreeka mandriosaga. Riigipöördumine tõi president Makarios välja ja paigaldas Nikos Sampsoni. Samal aastal 20. juulil tungis Türgi Küprosesse eesmärgiga taastada 1960. aasta põhiseaduslik kord. Kuigi ÜRO ei nõustunud selle otsusega, pommitas Türgi Kreeka positsioone ja maandas 30, 00 sõdurit, kõige kõrgema väljaõppega. Kokkulepe relvarahu kohta tuli kolm päeva hiljem ning nii Sampsoni kui Ateena režiimid langesid. Teine valitsus tuli võimule ja taastas 1960. aasta põhiseaduse; 14. augustil tuli veel üks Türgi sissetungi laine ja nad ei võtnud aja jooksul üle peaaegu 36% Küprosest. Paljud Küprose kreeklased kolisid oma kodudest ja territooriumidest, mida Küprose türkllased hõivasid. Lõpuks mõistis rahvusvaheline kogukond Türgile sissetungi eest hukka ja USA andis Türgile relvaembargo USAsse tarnitud seadmete sissetungi ajal kasutamiseks.
Invasioon ja jagunemine
1974. aasta detsembris naasis Makarios III võimule, kuid Türgi jätkas riigi põhjaosa hõivamist kuni 1983. aastani, mil Küprose türgi liidri juhataja kuulutas iseseisvuse ja moodustas Põhja-Küprose Türgi Vabariigi (TRNC). Praeguseks on ainult Türgi tunnustanud TRNC-d. 2003. aastal lubas TRNC kahe piirkonna piiriületust esmakordselt. 2004. aastal koostas siis ÜRO peasekretär Kofi Annan kava konflikti lahendamiseks. Järgneval referendumil toetas kava 66% Küprose türklastest, samas kui 74% Küprose kreeklastest lükkas Annani plaani tagasi. Kokku hääletas kava vastu 66, 7% elanikkonnast.
