Milline valitsus on Lätis?

Läti põhiseadus

Läti valitsus on parlamentaarne vabariik, millel on ühekojaline parlament ( Saeima ) ja ministrite kabinet. Riigi põhiseadus või Satversme jõustusid 1922. aastal pärast seda, kui Läti põhiseaduskogu oli selle heaks kiitnud. Satversme tunnustab peamisi valitsemisvaldkondi riigipea, Saeima, Ministrite Kabinet, kohtud ja riigikontrolör. Lätis 1934 toimunud riigipöörde tagajärjel peatati Satversme ja alles 1993. aastal taastati viiendas Saeimas täielikult.

Läti president

Läti president on riigipea ja esindab Lätit rahvusvaheliselt ning nimetab ka riigi diplomaatilised esindajad. Läti presidendil on volitused rakendada Saeima otsuseid, mis puudutavad rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist. President teatab sõjast juhiste järgi Saeima otsusega ja nimetab sõja ajal ülema ülema. Läti president jätab endale õiguse kutsuda ja juhtida erakorralisi kabinetiüritusi ning määrata kindlaks nende koosolekute eesmärk. President võib ka Saeimale ettepaneku lõpetada, mille järel toimub rahvahääletus. President võib algatada õigusakte ja kuulutada välja ka Saeima poolt kinnitatud seadusi.

Läti valitsuse täitevvõimu osakond

Läti peaministri nimetab ametisse president, kuid ta peab saama Saeimas enamuse seadusandjate toetuse. Kokkuleppe kohaselt on positsiooni enamusliidri juht. Läti peaminister nimetab kabineti liikmed, kes seejärel esitatakse parlamendile heakskiitmiseks. Ministrid töötavad välja riikliku poliitika oma määratud asutuse piires. Praegu on Lätis 13 ministeeriumi. Peaminister jälgib ministreid, et tagada nende ülesannete täitmine, samuti koordineerib täidesaatvaid tegevusi. Läti kabineti koosolekud avati avalikkusele alates 2000. aastate algusest.

Läti valitsuse seadusandlik haru

Pärast proportsionaalse esindatuse valimist istub Saeimas kokku 100 liiget. Kohad antakse neile erakondadele, kes saavutavad vähemalt 5% rahvaarvust. Liikmed teenivad neli aastat ja seejärel peetakse valimisi uuesti. Saeima esindajad on üks viiest valimisringkonnast. Saeimat juhatab esimees, keda abistab kaks aseesimeest. Kui president ei saa oma ülesandeid täita, astub kõneleja ja täidab neid tegutsemisvõimel. Saeima liikmed esindavad Läti elanikke ja teevad seadusi. Saeima ratifitseerib rahvusvahelised lepingud ja vastutab ka suurte riigiametnike määramise eest.

Läti valitsuse kohtunik

Läti kohtusüsteemis on kolmeastmeline kohtusüsteem. Riigikohus on õigusküsimustes seaduslikult tunnustatud. Konstitutsioonikohus on iseseisev kohtuorgan, mis määrab nii seaduste kui ka muude kohtumenetluste põhiseaduspärasuse. Esimese astme Läti kohtudeks on ringkonnakohtud, kes annavad publikule kriminaal-, haldus- ja tsiviilvaidlusi. Linna- või ringkonnakohtusse võib kinnitada kinnistusbüroo ning ta haldab kinnistusraamatuid, kinnitab enampakkumise avaldusi ja täidab võla sissenõudekorraldusi. Piirkondlikud kohtud võtavad kohtusüsteemi teise astme, kus kolmest kohtunikust koosnev paneel, kes kuulab haldus-, tsiviil- ja kriminaalasju. Sõjalisi kohtuid võib kokku kutsuda sõja või hädaolukorra ajal. Kohtunikud määrab Saeima ja kohtusüsteemi kontrollib justiitsministeerium.