Millised on Bosnia ja Hertsegoviina peamised loodusvarad?

Bosnia ja Hertsegoviina on Kagu-Euroopa Balkani riik. Riik tugineb peamiselt ekspordikaubandusele ning välisabi ja rahaülekannetele. Väga detsentraliseeritud valitsus on takistanud majanduspoliitika ja reformide koordineerimist riigis. Teisest küljest on ülemäärane bürokraatia ja tugevalt segmenteeritud turg julgustanud välisinvesteeringuid riigis ja on muutnud riigi auastmeks ühe kõige vähem konkurentsivõimelise piirkonna. Kuid riigis on palju loodusvarasid.

Maa

Bosnial ja Hertsegoviinal on põllumaa, mis katab 19, 36% kogu maa-alast ja 1, 99% on püsikultuuride all, samal ajal kui umbes 11, 6 ruutkilomeetrit maad on niisutuses. Mõned kõige viljakamad mullad leiduvad piki jõgede orgu nagu Una, Sava, Drima, Bosna ja Vrbs. Need on valdkonnad, kus kasvatatakse selliseid põllukultuure nagu nisu, mais, sojaoad ja oder. Teised piirkonnas kasvatatavad kultuurid hõlmavad selliseid puuvilju nagu pirnid, ploomid ja õunad, samuti köögiviljad ja muud ravimtaimed.

Nafta ja gaas

Nafta-uuringuid riigis võib jälgida Austraalia-Ungari impeeriumi perioodini 1898, mil avastati Majevica mäel Tuzla ja Brcko lähedal esimene naftamaardla. Siiski ei toodeta Bosnias ja Hertsegoviinas naftat praegu ning 2013. aastal importis ta 20 690 barrelit päevas. Praegu on kõige rikkamad naftaväljad riigi põhjaosas. 1990-ndatel aastatel enne Jugoslaavia lagunemist olid Ameerika naftakompanii Amoco ja Briti konsultandid teinud Bosnias ulatuslikke uuringuid ning märkisid, et naftavarud asuvad riigi lõuna- ja põhjaosas. Sõda aga peatus, ja keegi ei tea riigi täpset nafta kogust ning see on hinnanguliselt umbes 20 miljonit tonni riigi põhjaosas ja umbes 500 miljonit tonni lõunapiirkondades.

Mineraalid

Bosnias ja Hertsegoviinas leidub riigis mitut liiki mineraalaineid ning mõningaid riigi parimaid mineraale on kivisüsi, rauamaak, tsink, plii, boksiit ja mangaan. Kaevandamine moodustab 10% riigi tööstustoodangust. Rauamaagi tootmine keskendub Ljubija, Jablanica, Radovan ja Vareš lähedale, samas kui plii ja tsink kaevandatakse Srebrenicas, Varešis ja Olovos. Enne sõja lõppu kuulus Bosnia ja Hertsegoviina endise Jugoslaavia osariigi suurte metallurgiatööstuste seas, mis oli suur alumiiniumoksiidi, boksiidi ja alumiiniumi tootja.

Vesi

Bosnia ja Hertsegoviina on kuulus oma põliste ja puhta vee poolest, eriti mägedes, kus nad enamiku riigi äravoolust lõpevad ja lõpuks jõuavad Aadria või Musta mere poole. Enamik riigi jõgesid voolavad Sava jõkke, mis on Doonau jõe suurim lisajõgi. Bosnias ja Hertsegoviinas on 262 suurt ja väikest jõge ning riigi suurimad on Una, Neretva, Drina, Trebižat, Buna, Vrbas, Sana, Rakitnica, Trebišnjica ja Pliva. Riigis toodetud elektrienergia peamine allikas on 41% hüdroenergiast.

Ilus maastik

Bosnial ja Hertsegoviinal on Balkani piirkonna üks ilusamaid maastikke ning on saanud turiste üle kogu maailma. Riigis on ka rahvuspargid ja looduspargid, nagu Blidinje looduspark, Sutjeska rahvuspark, Hutovo Blato looduspark ja Una rahvuspark. Bosnia ja Hertsegoviina on Balkanimaade üks enim külastatud riike ning eeldatavasti on see 2020. aastaks maailma suuruselt kolmas turismikasvu määr.

Bosnia ja Hertsegoviina majandus

Bosnia ja Hertsegoviina on praegu maailma 97. suurim ekspordimajandus ning 2016. aastal eksportis see kaupu väärtusega 5, 95 miljardit dollarit ja imporditud kaupu 9, 3 miljardi dollari väärtuses, mille tulemuseks oli negatiivne kaubandusbilanss 3, 33 miljardit dollarit. 2016. aastal oli riigi SKP 16, 9 miljardit dollarit ja SKP elaniku kohta 12 200 dollarit. Mõned peamised ekspordi sihtkohad on Saksamaa, Itaalia, Sloveenia, Horvaatia ja Austria.