Millised riigid piirivad Tšiili?

Tšiili asub Lõuna-Ameerikas, Vaikse ookeani ja Andide vahel. See on ainulaadne, kuna see on pikk kitsas maa. Selle pindala on 480 000 ruut miili ja see piirneb kolme riigiga, milleks on Argentina, Boliivia ja Peruu koos Drake'i läbisõiduga. Drake Passage on veekogu, mis asub Cape Horni ja Lõuna-Shethi saarte vahel. Juan Fernandez Island, lihavõtted saar, Desventuradas saar ja Salas y Gomez Island, mis asub Okeaanias, on osa Tšiili territooriumist. Tšiilis on kõrge sissetulekuga majandus. Tšiili maismaapiir on umbes 4847 miili pikk ja rannajoon on 3999 miili pikk. Ligikaudu 80% maa-alast on mägine ja riik kogeb erinevaid kliimatingimusi. Tšiili koosneb neljast piirkonnast, kaugest põhjaosast, Kesk-Tšiilis, põhja pool, lõunaosas ja kaugel lõunas. Riigi kolm suuremat linna asuvad Kesk-Tšiilis. Kesk-Tšiili koosneb peamiselt erinevatest mägedest.

Peruu

Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas ja piirneb Tšiili põhjaga. Riigi pindala on 496, 225 ruut miili ja elanikkond oli hinnanguliselt 32 miljonit 2018. aastal. Riik on Lõuna-Ameerika riikide seas neljandal kohal. Peruu nimi on tuletatud 16. sajandi kohaliku liidri Biru nimest. Riigi ametlik keel on Quechua ja hispaania keel. Umbes 85% elanikkonnast on katolikud ja kristlus on domineeriv religioon.

Boliivia

Boliivia asub Lõuna-Ameerika lääneosas ja see on rannikupiiril. Boliivia on üks kahest lõunapoolsetest riikidest Lõuna-Ameerikas. Riigi pealinn on Sucre. Riigi maastik varieerub Andide piirkonna ja piirkonna ümber asuva Amazonase vesikonna poolest. Riigi pindala on 424 164 ruut miili ja enamik 67% linnast.

Argentina

Argentina on Lõuna-Ameerika kõige lõunapoolsem riik ja Tšiili piir Argentiinaga on kolmandal kohal kogu maailmas; piir on umbes 3200 miili pikk. Argentina nime nimetatakse itaalia keelest ja see tähendab hõbedat värvi või hõbedast inglise keeles. Argentina piirib Tšiili idas ja seda piiravad Andide mäed ja Vaikne ookean.

Territoriaalsed vaidlused

19. sajandil oli Tšiilis, Peruus ja Boliivia piirivaidlus, mida tuntakse Atacama piirivaidlusena. Vaidlus on nime saanud Atacama kõrbest, kus asub vaidlusalune territoorium. Vaidluse tulemusena omandas Tšiili kogu Bolivia ranniku, mida nüüd nimetatakse Antofagasta piirkonnaks, ja Peruust Tarapaca piirkonda. Hispaania impeerium oli loonud Atacama kõrbe Tšiili põhjapiiriks, kuid piirid ei olnud määratletud. Pärast Tšiili ja Boliivia iseseisvumist ei olnud piirid veel kindlaks määratud, kui Atacama kõrbe ümbritsevas piirkonnas leiti nitraadi- ja vaskisadestusi, mille tulemusena tekkis territoriaalne vaidlus. Boliivia ja Tšiili sõlmisid 1866. aastal lepingu, mida nimetatakse vastastikuse kasu lepinguks; lepingus määratleti nende piirid ning ta märkis ka kahe riigi vahelist kokkulepet, et jagada piirialadel kaevandatavate mineraalide ekspordist saadud tulu. Tšiili ja Boliivia ei nõustunud maksutuluga kaheksa aasta pärast ning see viis kahepoolse piiriülese vaidluse tekkimiseni, mis algas 1879. aastal ja lõppes 1899. aastal. Tšiili ja Boliivia vaheline leping nägi, et Boliivia on sisemaaga riik, tingimusel et nad saavad endiselt Vaikse ookeani piirkonda juurde pääseda.