Millised on Rootsi loodusvarad?

Rootsi on Põhja-Euroopas asuv Skandinaavia riik. See piirneb Norraga ja Soomega. Rootsis on kaunistatud keskaegsed linnad, kuninglikud paleed, muuseumid ja üle 50 silla. Riigi elanikkond on 10, 2 miljonit inimest. Selle pealinn on Stockholm ja ametlik keel on rootsi keel. Rootsi majandus on ajalooliselt väga tugev, võrreldes paljude arenenud maailmamajandustega. 2007. – 2009. Aasta ülemaailmse finantskriisi ajal võitis Rootsi ranget eelarvedistsipliini kasutades laine. Selle praegune SKP inimese kohta on $ 54, 474. Riigi ekspordile orienteeritud segamajandus on seotud oskustööjõu, telekommunikatsiooni ja tootmisega. Mõned olulisemad loodusvarad on vesi, mineraalid, põllumaa, metsad ja kalad.

Suuremad loodusvarad Rootsis

Mineraalid

Mineraalid moodustavad suurema osa Rootsi loodusvaradest. Nende hulka kuuluvad arseen, vask, kuld, rauamaak, plii, hõbe, uraan, tsink, volfram ja päevakivi. Norrbotten ja Skellefte linnaosad on Rootsis kõige olulisemad kaevandamisalad. Raud on Rootsi peamiste maavarade hulgas. Kaevanduste hoiused kuuluvad valitsusele ja asuvad Lapi ääres Kiruna. Kiruna kaevanduskeskus on tegutsenud alates 19. sajandist. Muud metallid nagu kuld, vask, tsink ja plii kaevandatakse Bolidenis Norrlandis. Metallimaakide kaevandamine aitab suuresti kaasa Rootsi SKP-le, kuna riik on maailma suurimate raua- ja terasetootjate hulgas.

Vesi

Riigi energiavajaduse rahuldavad nii hüdroenergia kui ka tuumaenergia. Taastuvenergia on toornafta ressursside ammendumise tõttu peamine energiaallikas. Suurimad hüdroelektrijaamad asuvad Lule jõel Põhja-Rootsis. Suurim tehas Harsprånget toodab ligi 1000 megavatti. Riigi keskel on ka suured ja keskmise suurusega taimed.

Põllumaa

Rootsi kasvuperiood on suhteliselt lühike, sest riik asub Arktika ringis. Samas leiavad rootslased endiselt aega põllumajandustootmiseks, sest umbes 45 000 ruutkilomeetrit kasvatatakse. Viljakas maa asub enamasti Lõuna-Rootsis, kuigi põllumaad on ka kuni Arktika ringini. Sellest tulenevalt toimub lõunaosas põhjapoolsema põllumajanduse kasv. Rootsis kasvatatud kultuuride hulka kuuluvad nisu, kartul, oder, õliseemned, suhkrupeedid, rapsiseemned ja staapelköögiviljad. Põllumajandustootjad kasvatavad ka heina mõnedes osades maad. Kuigi põllumajandustootjad tegelevad peamiselt põllukultuuriga, eelistavad nad loomakasvatust. Piimalehmad, kodulinnud ja seakasvatus on peamised loomakasvatustegevused. Piimatootmine annab 20% Rootsi põllumajandustööstusest. Peaaegu 5, 00 piimatootjat toodavad igal aastal 2, 8 miljardit kilogrammi piima. Keskmiselt toovad Rootsi talunikud 70 lehma. Põllumajandustootjad piiravad GMO toodete kasutamist, annavad suvel 6 tundi karjatamist ja tegelevad lehmadega rohelises kõndimises. Rootsi põllumajandussektoris töötab üle 177 500 inimese, mis moodustab 1, 5% tööjõust.

Metsad

Peaaegu kolmveerand kõigist Rootsi taludest omavad metsamaad. Metsaalade omandiõigus riigis jagatakse era-, äri- ja valitsuste omanike vahel vastavalt 2: 1: 1. Rootsi metsades loomulikult kasvavad puud on kuusk ja mänd, mille keskmine saagikoristusaeg on põhjas 100 aastat ja lõunas 50 aastat. Rootsil on range poliitika, mis reguleerib metsa hävitamise ja metsaraie vältimise vahelise metsa ja uue metsanduse kasvu suhet. Rootsi metsadest pärit puitu kasutati kaevandustööstuses maagi töötlemiseks söe allikana. Muud metsandustooted hõlmasid kaaliumkloriidi, puitu, tõrva ja pigi, mis olid keskaja eksport. Mõned Rootsi populaarsed metsad on täna Tiveden, Ed Forest, Kolmärden, Kilsbergen ja Tylöskog.

Kala

Rootsis on üle 90 000 järve. Suurim järv on Vänerni järv, mis on pindala järgi 5600 ruutkilomeetrit. Lisaks järvepüügile tegelevad elanikud ka jõekalapüügiga ja rannapüügiga. Rootsis püütud kala näited on kala, meriforell, heeringas, haug, tursk, lesta, ahven, makrell, lõhe, krevetid ja homaar. Rootsi juhtiv kalaturg ja sadam on tuntud kui Göteborg. Kalandusseadus reguleerib kalandussektorit. Üheks kalapüügieeskirjadeks on see, et võrkudega kalapüük ja litsentsita kalapüük ei ole lubatud. Rootsi kalapüük toimub ka spordina, kuna see on odav, lihtne ja lihtne. Mõned parimad talvepüügi järved on Ankarvattnet, Stora Bläsjön, Ockesjön ja Fillingen.

Rootsi loodusvarade tulevik

Praegu sõltub Rootsi suurim kaevandustööstus Rootsist tulevikus suures osas mineraalidest, nagu raud, plii, tsink ja vask. Järelikult on selle kaevanduspoliitika eesmärk hoida see tulusates mineraaliturgudel. Rootsi peamised majandusressursid on osa loodusvaradest, nimelt hüdroenergia, puit ja rauamaak.