Millised on suurimad tööstusharud Gabonis?
Kesk-Aafrika Gaboni rahvas ulatub 100 000 ruutkilomeetri kaugusele, samas kui elanikkond on umbes 2 miljonit elanikku. Suurim linn, mis on ka riigi pealinn, on Libreville. Gabon saavutas oma iseseisvuse Prantsusmaalt 1960. aastal ja seni on tal kolm presidenti. Gabonil on suured naftahoiused ja see on äratanud välisinvesteeringuid, mis on aidanud riigil õitseda võrreldes teiste Sahara-taguste Aafrika riikidega. Praegu on piirkonnas seitsmes kõrgeim inimarengu indeks ja neljas kõrgeim SKP elaniku kohta, tuginedes PPP-le piirkonnas. Aastatel 2010–2012 kasvas riigi SKP rohkem kui 6% aastas, kuid sissetulekute jaotumise ebavõrdsuse tõttu on suur osa riigi elanikkonnast endiselt kehv. 2010. aasta prognooside kohaselt oli Gaboni SKP 22, 5 miljardit dollarit ja 2015. aastal oli SKP kasv 3, 9%, 2016. aastal kasvas see 2, 1%. SKP inimese kohta 2010. aastal oli hinnanguliselt 14 600 dollarit. Gaboni majandus sõltub suuresti oma loodusressurssidest, sealhulgas juhtivate tööstusharude hulgas on põllumajandus, metsandus, nafta, turism ja kaevandamine.
Põllumajandus
Alates iseseisvumisest on põllumajanduse roll riigi SKT toetajana vähenenud naftatööstuse tõttu, mis on aastate jooksul mänginud olulist rolli. Hinnanguliselt kasutatakse umbes 1, 9% riigi maa-alast põllumajanduses ja see moodustab umbes 8% riigi kogu SKPst. 2004. aastal moodustas põllumajandustoodete import Eestisse umbes 19% koguimpordist. Enamiku põllumajandus- ja toidukaupade puhul toetub riik teistele Aafrika riikidele ja Euroopale. Minevikus oli Gaboni põllumajandus peamiselt elatuspõllumajandus ning enamik kultiveeritud kultuure on näiteks jamss, taro, riis, mais, banaan ja maniokk. Valitsus on intensiivistanud jõupingutusi põllumajandustoodangu mitmekesistamiseks ja suurendamiseks ning moodustanud mitmeid tutvustavaid talusid ja eksperimentaaljaama ning ühistud maapiirkondade põllumajandustootjate konsolideerimiseks. Gabon toodab ka märkimisväärses koguses palmiõli ja riigil on Lambarene lähedal leitud umbes 18 500 aakrit palmiõli istandusi, mille toodang algas 1986. aastal. 2004. aastal riigis toodetud palmiõli oli umbes 630 ja kummi kasvatatakse ka umbes 10 600 aakrit maad ja toodeti umbes 11 000 tonni kummi. Gaboni loomakasvatus on piiratud tsetse lennuki nakatumise tõttu, kuigi viimasel ajal on mõned sealt surnukindlad lehmad, mis on imporditud Senegalisse veiseprojekti jaoks riigis. Valitsus püüab vähendada riigi sõltuvust lihatoodete impordist ning umbes 490 000 aakrit on paigutatud kolme rantsi rajamiseks Lekabis, Nyangas ja Ngouinis.
Metsandus
Gabonil on ulatuslik metsakate, mis moodustab umbes 77% kogu maa-alast ja on juba pikka aega suutnud pakkuda palju eluks vajalikke vajadusi, näiteks toitu ja peavarju. Riigi mets on koduks rohkem kui 400 eri liiki taimele ja umbes 100 sorti peetakse tööstuslikuks kasutamiseks sobivaks. Metsaressursside ärilistel eesmärkidel kasutamine on Gabonis pikaajaline ja algas 1892. aastal, kuid alles 1913. aastal, kui Akoume tutvustati välismaailmale, mis on riigi kõige väärtuslikum lehtpuu. Metsandus on mänginud riigis olulist rolli kuni 1968. aastani, mil toornafta sai oluliseks mängijaks, kes teenis riiki rohkem välisvaluutat. Riik on olnud puidu ekspordi liider ja müük moodustas umbes 20% Aafrika toorpuidu ekspordist. Metsatöö on nüüdseks nafta ekspordi poolest suuruselt teine sektor ja 2003. aastal teenis see riigile umbes 319, 24 miljonit dollarit. Gabon toodab mõningaid maailmakuulsaid lehtpuidust puud, nagu mahagon, eebenipuu, kevazingo, tiigerpuu, Movui ja zingana. Ühel hetkel takistas metsatoodete kasutamist transpordi infrastruktuuri ebapiisavus, kuid see on muutunud pärast Ndjole Bitam Highway ja Trans Gaboni raudtee arengut. Valitsus on edendanud ka metsa uuendamist ja selektiivse hõrenemise läbiviimist, mis on aidanud Okoume'i puuliike liigselt ära kasutada. Rohkem kui 50 ettevõtet tegelevad metsade uurimisega Gabonis ja valitsus on andnud metsamajandamise soodustusi umbes 19 000 ruut miili ulatuses.
Kalapüük
Viimastel aastatel on Gaboni kalandussektor paranenud, kuid see on suhteliselt vähearenenud. Traditsioonilised püügimeetodid moodustavad umbes kaks kolmandikku kogu riigi püügist. Gaboni lahe ääres asuvad Guinea lahe veed on suured kalavarud ning hinnanguliselt suudavad riigi rannikualad igal aastal toetada umbes 15 000 tonni tuunikala ja rohkem kui 12 000 tonni sardiini. Esialgu leidsid kalalaevastikud peamiselt Libreville'is, kuid mitmed sadamad ehitati eriti Port Gentilis, kus see on praegu Gabonis asuvate tööstuslike laevastike operatsioonide keskus. Valitsus kavandas kalajahu tehases, külmkapis ja konservikabiinis. Kogusaagi kogus 2003. aastal Gabonis oli 44 855 tonni ja umbes 80% neist oli Atlandi ookeanist. Gabonil on eksklusiivne majandusvöönd, mis ulatub umbes 200 miili ookeani ja ükski välismaa üksus ei tohi piirkonnas ilma valitsuse heakskiiduta kala püüda. Riikil ei ole bensiinilaevu, mistõttu välismaa traalerid, eriti Hispaanias ja Prantsusmaal, püüavad tuuni püüda selles piirkonnas sageli.
Kaevandamine
Gabonil on suured maardlad ja seda peeti kõigi endiste Prantsuse kolooniate rikkamaks Aafrikas. Lisaks naftale, mis moodustab umbes 80% ekspordist, on Gabonil maailma suurim mangaanisadam ja neljas suurim tootja. Kvaliteetsest mangaanist, mis on üks maailma rikkamaid, leidub Moandas Franceville'i lähedal. Arvatakse, et mangaanivarud on umbes 250 miljonit tonni ja nende metallisisaldus on 48–52%. Moanda kaevandus toodab igal aastal umbes 2, 5 miljonit tonni ja hinnanguliselt jätkab kaevandus järgmise 100 aasta jooksul tootmist. Muude Gabonis avastatud mineraalide hulka kuuluvad teemandid, tsink, plii, plii, rauamaak, uraan, fosfaat, nioobium, kaaliumkloriid ja marmor. Mõned nendest mineraalidest, mis on kaubanduslikult ära kasutatud, on valitsuse huvides ja see on suurendanud mineraale eraldavate välisfirmade kasumit.
Turism
Turism riigis on endiselt suures osas väljaarenenud ja seal on mitmeid vaatamisväärsusi, mis hõlmavad randu, sisevete kalapüügivõimalusi, ookeani, jõgesid ja mägesid. Riiki külastavad turistid meelitavad ligi Crystal Mountainsi rahvusparki ja Ogooue jõgi langeb. Jahipidamine riigis on teatavatel kuudel seaduslik ning jahimehed külastavad sel perioodil riiki. Juba pikka aega jäeti turismitööstus riigis tähelepanuta ja alates 2000. aastast on valitsus alustanud ambitsioonikat kava tööstuse arendamiseks. 2002. aastal teatas Gaboni valitsus, et riik jätaks 10% maa-alast välja rahvuspargisüsteemide arendamiseks, kuna varem ei olnud riigil ühtegi rahvusparki, mis on töötanud koos Wildlife Conservation Society'ga. Praegu katavad rahvuspargid ligikaudu 10 000 ruut miili maad. Uued pargid töötatakse välja ökoturismi jaoks, mida on looduskaitseühiskond kiitnud riigi ühe julge sammuna.
Väljakutsed
Hoolimata sellest, et Gabon on loodusvarade poolest Aafrika rikkamate riikide seas, on suur osa riigi elanikkonnast vaesuses ja hinnanguliselt elab üle kolmandiku riigi kodanikest allpool vaesuspiiri ja töötuse määrad noorte seas on 20–35%. Tööpuuduse ja vaesuse kõrge esinemise peamine põhjus on kõrge korruptsioonitaseme põhjus. Riik on 175-st kõige korrumpeerunud riigist 175 riigist üle maailma. Teisest küljest on nafta, mis on olnud riigi peamine tuluallikas, viimastel aastatel vähenenud ning riik ei ole oma majandust naftast üleliigse kasutamise tõttu mitmekesistanud.
