Millist tüüpi valitsus on Norras?

Norra valitsussüsteemi tüüp on parlamentaarne põhiseaduslik monarhia ja riik on ametlikult tuntud kui Norra Kuningriik. Riik sai iseseisvuse 7. juunil 1905. aastal, kui Norra kuulutas Rootsi liiduga liiduks. Riigis on nii monarh kui ka peaminister. Norra poliitiline ajalugu algas 8. sajandil viikingite asjus, mida valitsesid kohalikud ülemad. Piirkonna esimene kuningas oli Olaf II Haraldsson ja ta tutvustas norralastele kristlust. Aastatel 1442–1814 valitsesid Taani kuningad, kuni see integreerus Rootsi. Pärast iseseisvumist 1905. aastal moodustas riik Taani kuninga Haakoni VII alluvuse. Teise maailmasõja ajal okupeeris Norra natsi-Saksamaad, kuid riik kasvas kiiresti majanduse laienemise tõttu.

Norra monarhia

Norras on riigipea monarh ja praegune monarh on kuningas Harald V. Positsioon läheb üle perekonna põlvkondade kaudu. Kuningas avab ametlikult Norra parlamendi. Ta teeb riigivisiite teistesse riikidesse ja korraldab ka välisriikide riigipead. Teised monarhi ülesanded hõlmavad kuninglike otsuste ja seaduste ratifitseerimist ning riiginõukogu eesistujana. Monarh on riigi relvajõudude ülemjuhataja, sõjaväe ja õhujõudude kindral ja mereväe admiral. Ta nimetab riiginõukogu või kabineti, mille peab heaks kiitma parlament.

Norra peaminister

Valitsuse juhina on riigi peaminister. Ametikoht on sätestatud 1814. aasta põhiseaduses. Valitsuse loob parlamendi enamuskohtadega partei, kuid selle võib moodustada ka parteide koalitsioon. Praegu on rahva peaminister Erna Solberg, konservatiivse partei juht. Viimased valimised toimusid 2013. aasta septembris ja järgmine toimub 2017. aasta septembris.

Norra valitsuse seadusandlik haru

Norras on ühekojaline parlamentaarne süsteem ning riigi põhiseaduses on sätestatud, et parlamendivalimised toimuvad nelja aasta tagant. Norra parlamenti nimetatakse Stortingiks ja seal toimuvad istungid Stortingi hoones Oslos. Parlamendis on 169 partei nimekirjas proportsionaalselt esindatud liiget. Viimased valimised toimusid 2013. aastal ning Kesk-Õigus Koalitsioon võitis 54, 0% häältest ja Punase Rohelise Koalitsioon 40, 6% häältest. Parempoolne koalitsioon võitis 96 kohta ja Red-Green koalitsioon 72 kohta. Storting esindab norralasi ja nende huve. Koda otsustab ka, kas konkreetne väljaanne annab referendumi või mitte. Muude Stortingi funktsioonide hulka kuuluvad uute õigusaktide heakskiitmine ja olemasolevate kehtetuks tunnistamine, kavandatud eelarve heakskiitmine, tulude ja kulude heakskiitmine, valitsuse tegevuse jälgimine ja välispoliitiliste küsimuste arutamine.

Norra valitsuse kohtunik

Riigikohus on riigi õigussüsteemi juures ning see koosneb peakohtunikust ja 18 kohtunikust. Kohtunikud nimetab ametisse kohtunike ametisse nimetamise nõukogu soovitusel. Vanaduspensioniõigus on kohustuslik 70-aastaselt. Riigikohus teeb lõpliku otsuse madalamate kohtute kaebuste kohta ja istub Oslos. Riigikohtu all on kuus apellatsioonikohtut, mille eesistujaks on vanemkohtunik, lisaks apellatsioonikohtunikele. Esimese astme kohtutena on tegemist 88 ringkonnakohtuga. Igas omavalitsuses on lepitusnõukogud, kes kuulavad ja annavad hinnangu tsiviilvaidlustele. Erikohtud ja tribunalid kuulavad teatud küsimusi, nagu maa- ja tööstusvaidlused.