Millist valitsuse tüüpi Nauru on?

Nauru on 1968. aastal iseseisvunud väike riik. Naurul on parlamentaarne demokraatlik valitsussüsteem, kus Nauru president on valitsuse juht ja selle valib seadusandja. Nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim annab seadusandliku võimu, samas kui kohtuvõim on ainult kohtusüsteemil, mis on teistest valitsussektoritest sõltumatu.

Nauru põhiseadus

Nauru põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja kõik muud alluvad seadused on moodustatud selle sätete alusel. Nauru põhiseadus koosneb kuuest ajakavast ja 11 osast, mis jagunevad veel 100 artikliks. Kõik Nauru kodanike põhiõigused ja -vabadused on Konstitutsioonide poolt kaitstud ning neid analüüsitakse põhjalikult põhiseaduse II osas. Valitsuse relvad tulenevad põhiseadusest ning koosnevad seadusandlikust, täitevvõimust ja kohtusüsteemist ning nende vastavad rollid ja koosseis on arutletud põhiseaduse III, IV ja V osas. Nauru praegune põhiseadus kuulutati välja 31. jaanuaril 1968 pärast riigi iseseisvumist.

Juhtkond

Nauru põhiseaduse kohaselt on valitsuse täitevvõim volitatud rakendama kõiki valitsuse poliitikavaldkondi ning uurima ka valitsuse huve nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Põhiseaduse III osa kohaselt peab täitevvõimu koosseisu kuuluma president ja kabinet ning vastutama kollektiivselt seadusandja ees, kus parlamendil on õigus kutsuda täitevvõimu üles selgitama igasugust kahtlast poliitikat. Nauru presidendi valivad Rahvusassamblee liikmed. President kasutab täitevvõimu ja vastutab oma kabineti liikmete ametissenimetamise eest. Presidendil on ka volitused anda iga kabineti liikmele oma äranägemisel vastutus valitsuse tegevuse eest. Presidendi ülesanne on kutsuda kabineti koosolekuid ja juhatada selliseid koosolekuid.

Seadusandlik

Nauru seadusandja moodustab valitsuse seadusandliku haru. Nauru põhiseaduse IV osas nähakse ette seadusandliku asutamine, millel on ühekojaline (ühekojaline) parlament. Esialgu koosnes Rahvusassambleest 18 liiget, kes olid pärit nii valitsevast parteist kui ka opositsioonist. Kuid 2010. aasta valimistel oli parlamendi igal poolel üheksa liiget, kes tekitavad parlamendis ummikseisu. Seda arengut silmas pidades muudeti seadust 2012. aastal ja nähti ette liikmelisuse suurendamine 19 liikmega. Parlamendi esmane ülesanne on luua uusi õigusakte ja muuta kehtivaid õigusakte. Teine parlamendi põhiülesanne on presidendi valimine. Parlamendi liikmed valitakse üldvalimistel, mida korraldatakse kõigis kaheksas valimisringkonnas, positsioonilise hääletussüsteemi kaudu, mis kestab kolm aastat. Sõnavõtja on seadusandja juht ja selle valivad parlamendiliikmed oma kolleegide poolt. Sõnavõtja esmane ülesanne on juhatada parlamendi menetlusi.

Kohtusüsteem

Nauru põhiseaduse V osa näeb ette kohtusüsteemi loomise, mille peamine ülesanne on õigusemõistmine kõigile Nauru kodanikele. Peakohtunik on kohtusüsteemi juht ja on ka ülemkohtu juht, kes on Nauru kõrgeim kohtunik. Riigikohus tegeleb ainult põhiseaduslike juhtumitega. Apellatsioonikohus kuulab ära apellatsioonkaebused ringkonnakohtutes ja perekonnakohtutes käsitletud juhtumitest. Ringkonnakohtuid ja perekonnakohtuid juhatab Resident Magistrate.