Millist valitsust Afganistanil on?

President, ministrite nõukogu, provintsi maavanemad ja rahvusassamblee moodustavad Afganistani valitsuse. Valitud presidendil ja tema kahel asepresidendil vastavalt 2004. aastal vastu võetud uuele põhiseadusele on viieaastane ametiaeg. Afganistani Rahvusassamblee moodustab riikliku seadusandja. Kohtusüsteem on sõltumatu valitsuse haru, kuhu kuuluvad üks ülemkohus, apellatsioonikohtud ja esmased kohtud. Täitevasutus on põhiseaduslikult volitatud rakendama eeskirju, eeskirju ja seadusi. Praegu on Karzai Afganistani Islamivabariigi riigipea.

Afganistani valitsuse täitevvõimu osakond

2004. aastal vastu võetud uue põhiseaduse kohaselt on valitud presidendil ja kahel asepresidendil viieaastane ametiaeg. President saab riigipea ja valitsusjuhiks. Ta nimetab ametisse ministrid, keda peab heaks kiitma Rahvusassamblee alumine maja Wolesi Jirga. Tänapäeval on täitevvõimul 25 ministeeriumi ja mitu sõltumatut osakonda ja asutust ning komisjonid, kes täidavad põhiseadusest tulenevaid valitsuse ülesandeid. Põhiseadus koondab otsuste tegemise eesistujariigile. Nagu enamik riike kogu maailmas, määrab Afganistani põhiseadus asepresidendile vähe ametlikke ülesandeid ja kohustusi, kui nad ei võta presidendiks lühikest aega ametis oleva presidendi puudumisel. Asepresidentide peamine ülesanne on meelitada rahvuslikke valijaid nende liikmetega.

Kohtusüsteem

2004. aasta põhiseadus asendas Talibani ekstremistide ajastu (1996–2001) ajal islamiseaduse range kohtusüsteemi haldava ad hoc süsteemi. Uue põhiseaduse kohaselt moodustab kohtusüsteem üheksa kohtunikku (presidendi poolt määratud ja Wolesi Jirga poolt heaks kiidetud), mis täidavad 10 aastat. Kohtunikud juhivad piirkondlike ja kohalike kohtusüsteemide personali, eelarveid ja poliitilisi otsuseid. Afganistani ülemkohus, riigi kõrgeim kohus, tegutseb harva põhiseadusliku tõlkena. Kohus on esimese astme kohtute pädevuses olev apellatsioonikohus. Riiklik julgeoleku Kohus tegeleb riikliku julgeoleku ja terrorismi ohtudega. Igas maakonnas on madalam ja kõrgem kohus, kuid kohtumenetlusi mõjutavad enamasti traditsioonid ja kohalikud omavalitsused. Enamik õiguskohtu ametnikke on moslemid. Ilmaliku õiguse ja islamiõiguse vastavad rollid ei ole hästi välja kujunenud, kuna Talibani reeglid kehtivad ikka veel maapiirkondades.

Afganistani valitsuse seadusandlus

Afganistani parlament on kahekojaline; Wolesi Jirga ja Meshrano Jirga. Meshrano Jirga on 102 senaatoriga ülemine maja, alumisel majal on 249 otseselt valitud liiget. Põhiseadus võimaldab moodustada Loya Jirga, põhikogu, et arutada kiireloomulisi küsimusi sõltumatuse, territoriaalse terviklikkuse ja riikliku suveräänsuse kohta. Assamblee peab sisaldama Rahvusassamblee liikmeid ja provintsi- ja ringkonnavolikogude juhte. Asutuskogu võib esitada presidendi vastu hagi ja muuta põhiseadust. Seadus pärineb kas täitevvõimust, kui parlament on vaheajal või seadusandlikul filiaalil, kui Wolesi Jirga või Meshrano Jirga tutvustab arve.

Seadusandlikul ametiajal läheb arve ühelt maalt teisele ja häälteenamuse saamisel läheb see presidendile, kes võib arve heaks kiita või veto 15 päeva jooksul. Justiitsministeerium jõustub pärast seda, kui see on avaldatud Gazette'is. Kui president veto seaduseelnõu, pöördub ta parlamendi poole edasiseks aruteluks. Samuti võib alamkoda presidendi veto üle kahe kolmandiku häälteenamusega tühistada. Kui riigipea 15 päeva jooksul arve heaks ei kiida, muutub see seaduseks. Wolesi Jirgal on kümme kohta, mis on reserveeritud Kuchisele ja kuuskümmend kaheksa naistele. Maja vaatab läbi, arutab ja kinnitab ministeeriumide ja valitsusasutuste koostatud reegleid. Meshrano Jirgal on kolm osa: 34 maakonna volikogude kaudselt valitud esindajat; 34 piirkondlike nõukogude esindajat kolmeks aastaks; ja kolmas osa on presidendivalimiste poolt valitud 34 kvalifitseeritud kandidaati, kelle ametiaeg on viis aastat.

Valimissüsteem

2004. aasta põhiseaduses on sätestatud, et president tuleks valida viieks aastaks ametisse. 9. oktoobril 2004 valis Afganistan presidendiks ajutise presidendi Hamid Karzai, kes võitis sõltumatu partei kaudu 55, 4%. Esimesed parlamendi- ja kohalikud valimised toimusid riigis 2005. aasta septembris, kusjuures 50% -line hääl tõusis. Karzai poolt määratud 11-liikmeline ühine valimiste juhtorgan jälgis registreerimist ja valimisprotsessi. 2009. aastal iseloomustasid presidendivalimised ebakindlus, madalam valimisaktiivsus, hirmutamine, laialt levinud hääletamisvahendid ja muud valimispettused. Häälte arvestusperiood kestis pikka aega, millele järgnes pettuse uurimine, ning praegune president Hamid Karzai ja esmane rivaal Abdullah Abdullah olid sunnitud hääletama teise ringi. Kuid Abdullah kõndis eemale, väites, et läbipaistvus ei olnud võimalik, kuna tema esitatud muudatused Vabariigi Valimiskomisjonis ei olnud täidetud. 2. novembril 2009 kuulutati Hamid Karzai Afganistani Vabariigi presidendiks veel viieks aastaks.

Valitsuse ees seisvad väljakutsed

Võimu tsentraliseerimine on peamine väljakutse Afganistani valitsusele. President mitte ainult ei vali ministreid, vaid mõjutab ka kolmandikku kogu senatist ja valib iga riigi kohtuniku. Selline tsentraliseerimine on toonud kaasa ulatusliku korruptsiooni, mis on takistuseks riigi majandusarengule, jõulisele vägivallale, suurenenud poliitilisele ebastabiilsusele, seaduste ja korra ulatuslikule kahjustamisele, halbale valitsemisele ja Afganistani rahva äravõtmisele.