Millist valitsust Egiptus omab?

Egiptus on Põhja-Aafrika riik, mis piirneb nelja teise riigiga, sealhulgas Gaza sektor, Iisrael, Liibüa ja Sudaan. Egiptus haldab Siinai poolsaart, ainus maa, mis ühendab Aafrikat ja Ida-poolkera teisi osi. Egiptus kontrollib ka Suezi kanal, mis on Vahemere ja India ookeani ühendav osa merest. Riik on ametlikult tuntud Egiptuse Araabia Vabariigina ja kohapeal tuntud Jumhuriyat Misr al-Arabiyah või lihtsalt Misr. Riik saavutas iseseisvuse 28. veebruaril 1922 Suurbritanniast protektoraadina. Pärast 1952. aastal alanud revolutsiooni sai ta 1953. aastal vabariigi staatuse. Kuid aastal 3200 eKr oli alumise ja ülemise maa kaks piirkonda poliitiliselt ühinenud. Praegu on riigis presidendivalimissüsteem.

Egiptuse valitsuse täitevvõimu osakond

Riigipea on president, kellele hääletatakse nelja-aastase ametiajaks häälteenamusega (teise vooru korral, kui see on vajalik) ja tal on õigus uuele ametiajale teiseks ametiajaks. Viimane hääletus Egiptuses toimus 2014. aasta mais ja Abdelfattah Said Elisi valiti ning ta on praegune president. Järgmised valimised toimuvad 2018. aasta mais. Peaminister on valitsusjuht ja saab presidendi ametisse nimetamise ning seadusandja peab selle heaks kiitma. Praegune peaminister on Sherif Ismail, kes on ametis alates 12. septembrist 2015 pärast Ibrahim Mahlabi tagasiastumist 2015. aastal.

Egiptuse valitsuse seadusandlus

Egiptusel on ühekojaline parlamentaarne süsteem, milleks on esinduskoda, mida nimetatakse ka Majlis Al-Nowaabiks, kus on 596 kohta, millest 448 valitakse otse, 120 liiget jagatakse naistele, noortele ja kristlastele ning 28 liiget, kes on valitud president. Parlamendivalimised on mitmefaasilised.

Egiptuse valitsuse kohtunik

Riigi kõrgeim kohus on kõrgeim konstitutsioonikohus, mis koosneb kohtu presidendist ja teistest kümnest kohtunikust. Riigikohtu põhiseaduskohus on viimane vahekohtumenetlus riigi seaduste ja muude madalamate kohtute vaheliste otsuste ja kohtualluvusega seotud konfliktide põhiseaduslikkuse suhtes. Lõpetamiskoht (CC) koosneb kohtu presidendist ja ülejäänud 550 kohtunikku, kes on struktureeritud ringkondades ja kohtuasjades, kuulavad viis kohtunikku. Lõpetamise kohus on kõrgeim apellatsioonikohus kriminaal- ja tsiviilasjades. Kõrgeim halduskohus (SAC) koosneb kohtu presidendist ja see on struktureeritud ka ringkondades ning kohtuasju kuulab ära viiest kohtunikust koosnev paneel. Riigikohtu kõrgeim kohus on Riigikohus. 2014. aasta põhiseaduse kohaselt valivad kõik kohtunikud ja kohtunikud kõrgeima kohtunõukogu poolt ning selle nimetab ametisse president. Kohtunikud on määratud eluks. Riigis on ka teisi alluvaid kohtuid, kuhu kuuluvad apellatsioonikohtud, esimese astme kohtud, piiratud pädevusega kohtud ja perekondlikud kohtud, mis loodi 2004. aastal.

Egiptuse põhiseadus

Aastatel oli riigil mitu põhiseadust, isegi kui see oli enne 1952. aastat monarhia. Esimene neist oli 1923. aastal pärast riigi iseseisvust. 1930. aastal kehtestati ja tühistati teine põhiseadus viis aastat hiljem pärast protestide ja 1923. aasta põhiseaduse vastuvõtmist. Sama põhiseadus kaotati 1952. aasta revolutsioonis alaliselt, kui riik sai vabariigiks. 1964. aastal kuulutati välja ajutine põhiseadus, kuid 1971. aastal võeti vastu uus põhiseadus ajutise põhiseaduse asendamiseks ning 1980., 2005. ja 2007. aastal muudeti seda. 2011. aastal peatati tsiviilrevolutsiooni järgselt 1971. aasta põhiseadus. 2012. aastal kiideti rahvahääletusel heaks teine põhiseadus, kuid 2013. aastal peatati see sõjaväelise riigipöördega ning 2014. aastal kiitsid valijad heaks uue põhiseaduse.