Millist valitsust Lesotho omab?

Lesotho, ametlikult tuntud kui Lesotho Kuningriik, on üks Lõuna-Aafrika riikidest. Seda hõlmab Lõuna-Aafrika ja selle pindala on umbes 11 583 ruut miili. Lesothos elab veidi üle 2 miljoni inimese. See saavutas iseseisvuse Suurbritanniast 4. oktoobril 1966 ja muutis nime kohe pärast iseseisvumist Basutolandist Lesothosse. Lesotho tähendab "Sesotose rahva maale." Enamik Lesotho elanikke (40%) elab allpool vaesuspiiri, 25% HIV-nakkusega. Riiki iseloomustab ka kõrge töötuse määr, majanduslik kokkuvarisemine ja juhtimisprobleemid.

Lesotho poliitika

Lesotho poliitika toimub parlamendi esindaja demokraatliku põhiseadusliku monarhia kontekstis peaministriga juhitava valitsusega. Kuningas on suures osas tseremooniline ja ei kasuta täitevvõimu ning on keelatud osaleda poliitilises tegevuses. Valitsus jaguneb kolmeks relvaks, kaasa arvatud täidesaatev, seadusandlik ja kohtusüsteem. Valitsus teostab täidesaatvat võimu, samal ajal kui seadusandlik võim on kahe parlamendikoja ja valitsuse vahel. Lesotho põhiseadus näeb ette kohtusüsteemi sõltumatuse ja kaitseb seda kahe teise valitsuse sekkumise eest.

Lesotho valitsuse täitevkontor

Lesotho valitsus on põhiseaduslik monarhia, mida juhib peaminister, kellel on täidesaatev võim ja kes on ka valitsusjuht. Lesotho kuningas on suures osas tseremooniline ja keelatud aktiivselt osaleda poliitilises tegevuses. Tal ei ole enam täitevvõimu ja see toimib ainult rahvusliku ühtsuse elava sümbolina. Lesotho põhiseaduse kohaselt saab partei liider parlamendi enamusliikmetega automaatselt peaministriks ja valitsusjuhiks. Monarh on pärilik. Juhtide kolleegium saab määrata, kes järgneb järglaseks, deponeerib monarhi ja määrab ka, kes saab regentiks, kui järeltulija ei ole küpseks ajaks ametisse astumiseks.

Lesotho valitsuse seadusandlik haru

Seadusandlikku võimu teostavad valitsused ja parlamendid, mis koosnevad madalamatest ja ülemistest majadest, mida nimetatakse vastavalt Rahvusassambleeks ja Senatiks. Rahvusassambleel on 120 liiget, kes töötavad viieks aastaks. 80 rahvusassamblee liiget valitakse ühekohaliseks valimisringkonnaks, samas kui 40 valitakse proportsionaalsete esinduste poolt. Ülemine maja või senat koosneb 33 liikmest, keda nimetatakse peamisteks juhtideks, 22 kelle liikmelisus on pärilik. Ülejäänud 11 peamist juhatajat nimetab ametisse peaminister konsulteerides kuningas.

Lesotho valitsuse kohtunik

Lesotho põhiseadus tunnustab kohtuvõimu sõltumatult täidesaatvast ja seadusandlikust ametist. Lesotho kohtusüsteem koosneb kõrgemast kohtust, apellatsioonikohtust, kohtute kohtutest ja tavapärastest kohtutest, mis on tavalised maapiirkondades. Kohtunikud teevad oma otsuse ilma žüriideta. Apellatsioonikohus on president ja kuus muud kohtunikku. Lesotho kõrgem kohus kuulab ja määrab tsiviil- ja kriminaalasjad ning seda juhib peakohtunik. Kuningas nimetab peaministri nõudel ametisse peakohtuniku ja mitu kõrgemat kohtunikku