Millist valitsust Nigeril on?
Niger on Aafrika rahvad, kelle koloniseerisid prantslased. Riik sai oma iseseisvuse Prantsusmaalt 3. augustil 1960. aastal. Nigani iseseisvuse ajal peaministri teenistuses olnud Hamani Diori sai riigi esimeseks presidendiks, kes teenis kuni 1974. aastani, mil ta oli riigipöörde väljatõmbamisel. Pärast poliitilise ebastabiilsuse perioodi võeti 1999. aastal vastu viienda vabariigi põhiseadus, mis asutas Nigeri pool presidendivalimisena. Teine põhiseadus koostati 2009. aastal ja võeti vastu 2010. aastal.
Valitsuse harukontor
Nigeri presidendiks on põhiseaduse alusel riigipea ja see valitakse üldise valimisõigusega viieks aastaks. Täidesaatev võim jagatakse Nigeeria peaministriga, kes soovitab ministrite nõukogu liikmetel presidenti heaks kiita. Nigeeria ministrid valitakse rahvusassambleest. Peaministrit nimetab rahvusassamblee ning selle peab heaks kiitma president ja juhib ministrite nõukogu. Ministrite Nõukogu istungid toimuvad presidendiga ja nõustab presidenti poliitilistes küsimustes ja rakendab presidendi poolt määratud poliitikat. President võib parlamendi lahutada, mis on piiratud iga kahe aasta tagant. Lisaks seadusandlikule ametikohale võivad ka seadusandjad esitada presidendile ja peaministrile.
Valitsuse seadusandja
Nigeri valitsuse seadusandlik haru on ühekojaline rahvuskogu. Praegu on 21. veebruaril 2016 toimunud valimistel Nigeeria Rahvusassamblees 171 liiget, mis on eelmiste 113 seadusandja võrra suurem. Mitme koha valimisringkondades valitud liikmed läbivad poolte nimekirja proportsionaalse esindamise süsteemi. Kaheksa ühtse valimisringkonna istungi valimised viiakse lõpule, kasutades esimest post-süsteemi. Nigeri rahvusassambleel on volitatud nimetama peaminister ja uurima täitevasutusi avalikult uurimiskomisjonide, komisjonide kuulamiste, ametlike parlamendiküsimuste, täiskogu istungite, arupärimiste ja "infotundide" kaudu.
Valitsuse kohtunik
Nigeeria kõrgeim kohtusüsteem on Nigeri ülemkohus. See annab publikule apellatsioonkaebused madalamatest kohtutest ja otsustab ainult põhiseaduslike küsimuste peale õiguse kohaldamise. Igal riigi kaheksal piirkonnal on apellatsioonikohus, mis reguleerib faktilisi ja õiguslikke küsimusi. Valimiste ja põhiseaduslike küsimustega tutvustatakse Nigeri konstitutsioonikohtus. Selles kohtus istuvad seitse liiget ja seda juhib liikmete poolt nimetatud president. High Court of Justice (HCJ) püüab oma volituste täitmisel kuriteo toimepanemises süüdistatud valitsusametnikke. Riigikaitse kohus tegeleb sõjaliste küsimustega. Nigeeria kriminaal- ja tsiviilkohtute võrgustik teenindab Nigeeria kodanikke. Nigeris on tavapäraseid kohtuid, kes vahendavad sotsiaalseid küsimusi, sealhulgas ühenduse vaidlusi, maad ja abielu.
