Millist valitsust omab Hiina?

Hiina Rahvavabariiki on valitsenud kommunistlik partei alates 1949. aastast, kui ta võitis Hiina kodusõda, kaotades natsionalistliku valitsuse. Põhiseaduse kohaselt on kommunistlikul parteil täielik poliitiline võim ja see on demokraatliku tsentralismi järgi. See valitsussüsteem võimaldab avatud arutelu poliitiliste otsuste üle, kuid kõik valitsuse liikmed on kohustatud pärast hääletuse tegemist säilitama kollektiivseid otsuseid. Mitmed väiksemad erakonnad moodustavad Ühise Fronti, kuigi neil ei ole kommunistlikust parteist võimu ega sõltumatust.

Poliitbüroo alaline komitee kontrollib kommunistlikku parteid ja sõjaväge; tal on 4–9 liiget. Enamik valitsusvõimudest on aga koondunud ühte positsiooni - Paramount Leaderi. Sellel liidril on ka mitmeid teisi pealkirju: kommunistliku partei peasekretär, keskkomitee peasekretär, keskse sõjalise komisjoni esimees ja riigi president. Valitsus jaguneb neljaks osaks: seadusandlik, täidesaatev, kohtu- ja sõjavägi.

Hiina valitsuse seadusandlik haru

Hiina valitsuse seadusandlik haru koosneb kommunistliku partei kõrgeimast osakonnast, rahvakongressist. See asutus mängib rolli poliitiliste ettepanekute arutamisel ja arutelude vahendamisel oma 2987 liiget. Esindajad valitakse viieks aastaks ja kohtuvad kord aastas. Põhiseaduse muudatusi kaalutakse pärast vähemalt 20% liikmete ettepanekut ja need kinnitatakse kahe kolmandiku häälega. Kongress kirjutab ja muudab ka seadusi, mis käsitlevad tsiviilasju, riigi küsimusi ja kuritegusid. Lisaks vastutab ta alalise komitee, riigi presidendi ja asepresidendi ning riiginõukogu peaministri valimise eest. Lisaks vaatab kongress läbi ja kiidab heaks riikliku majandus- ja sotsiaalarengu kava ning jälgib selle nõuetekohast haldamist.

Hiina valitsuse täitevvõimu osakond

Täitevvõimu koosneb riiginõukogust, peaministrist ja presidendist. President on viieaastaseks ametiajaks riigipeaks ja tal on vähe valitsuses. Premier tegutseb peaministrina ja on 50-liikmelise nõukogu juht, iga liige ministeeriumi või valitsusasutuse juht. Need liikmed juhivad provintsi valitsusi ja kohtuvad iga 6 kuu tagant. Riiginõukogu peab vastama Rahvuskongressile ja tagama oma seadusandlike otsuste tegemise.

Hiina valitsuse kohtunik

Riigikohus ja Riigikohtu prokuratuur on osa Hiina valitsuse õigusvaldkonnast. Riigikohus on kõrgeim maal ja Rahvakongress määrab oma 340 kohtunikku. Need kohtunikud teostavad järelevalvet järgmiste kohtute üle: majandus-, kriminaal-, tsiviil-, haldus- ja erikohtud. Ülemkohtu peakohtunik on ka ülemkohtu esimees. Riigikohtu prokuratuur teostab kuritegude uurimist ja süüdistuse esitamist. Seda haldab peaprokuröri büroo.

Hiina valitsuse sõjaline haru

Keskne sõjaväekomisjon koosneb 11 liikmest ja vastutab rahva vabastamise armee, rahva vabastamise armee ja rahva relvastatud politsei kontrolli eest. Seda teeb sõjalise poliitika loomine ja selle tagamine madalamate büroode poolt. Lisaks teeb komisjon otsuseid oma relvajõudude lähetamise ja eelarvekulutuste kohta. Selle komisjoni juht on esimees, kes tegutseb sõjaväe ülemjuhina. Rahvakongress valib riigi esimehe.