Mis on Aserbaidžaani pealinn?

Lõuna-Kaukaasia piirkonnas asuv Aserbaidžaan on ühine poolpresidendiline vabariik. Rahvust piirab Venemaa, Iraan, Gruusia, Türgi ja Armeenia ning idapiiril piirneb Kaspia meri. Aserbaidžaani kogupindala on 86 600 ruutkilomeetrit ja selle hinnanguline elanikkond on 9 867 250 inimest.

Mis on Aserbaidžaani pealinn ja kus see asub?

Aserbaidžaani kõige populaarsem linn Baku on ka riigi keskvalitsuse asukoht. Linna pindala on 285 ruutkilomeetrit ja selle elanike arv on 202 300. Linn asub Baku lahe ääres, Absheroni poolsaare lõunakaldal Kaspia mere ääres. Bakuu kõrgus merepinnast on 92 jalga. Sellisel madalal kõrgusel on Bakuu maailma kõige madalamal rahvuslik kapital. See on ka kõige asustatud linn kogu Kaukaasia ja Kaspia mere piirkonnas. Bakul on mõõdukas poolkuiv ilmastik ning see on tuntud looduslike tunnuste poolest, nagu näiteks paljud soola järved ja muda vulkaanid.

Aserbaidžaani pealinna ajalugu

Praegu Baku kaasaegne linn oli umbes 100 000 aastat tagasi rikas bioloogilise mitmekesisusega savann. Bakuus on avastatud ka kiviajal elavate asulate jäljed ning tõendid erinevate eelajalooliste asulate olemasolu kohta. Bakuu esimene salvestatud ajalugu pärineb 84 kuni 96-st CE-st linna lähedal asuvate rooma kirjade kujul. Shirvanshahid valitsesid piirkonnas 8. sajandil. Aastate jooksul, kui Bakuu tähtsus kasvas, meelitasid linna palju võimasid dünastiaid. Seega näitas linn oma pika ajaloos mitme dünastia reeglit. Baku esimese naftakaevu puurimine toimus 1846. aastal, mis suurendas veelgi majandust ja hakkas meelitama jõukate Euroopa investorite tähelepanu. Esimese maailmasõja ajal ja pärast seda koges Bakuu äärmusliku kriisi, sealhulgas kodusõda ja veresauna. Sõltumatu Aserbaidžaani vabariik eksisteeris väga lühikese aja jooksul ja Bakuu nimetati Aserbaidžaani Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi pealinnaks. Teise maailmasõja ajal oli Bakuu naftatootmise keskus, mistõttu Saksamaa sõjavägi sihiks. Samas ei suutnud sakslased linna lüüa. Lõpuks, pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal, tekkis Aserbaidžaan iseseisva riigina ja Bakuu jäi pealinna.

Aserbaidžaani pealinna praegune roll

Aserbaidžaani pealinnas asuvad riigi peamised valitsuse hooned. Nende hulka kuuluvad ka Milli Majlis, mis on Rahvusassamblee hoone, ning ka ministeeriumid.

Bakuu on ka riigi keskne kultuuri, hariduse ja majanduse keskus. Bakuu sadam on riigis kõige aktiivsem ja nafta on linna suurim tööstus. Baku toimib ka suurte riiklike ja rahvusvaheliste spordi-, kultuuri-, teadus- ja haridusürituste toimumiskohana. Bakuu börs on suurim börs kogu Kaukaasia piirkonnas ning linnas tegutseb mitmed riiklikud ja rahvusvahelised pangad. Bakuu on ka üks piirkonna kõige edukamaid turismisihtkohti.