Mis on Hondurase pealinn?

Tegucigalpa on Hondurase pealinn ja rahva valitsemisala koos oma kaksikõe Comayagüelaga. Linn on Hondurases kõige enam rahvaarvuga, kus elab üle miljoni elaniku. See on ka Hondurase haldus- ja poliitiline keskus, kus elab 25 välismaa saatkonda ja veel 16 konsulaati.

Hondurase pealinna ajalugu

Tegusigalpa loodi Hispaania asunike poolt 29. septembril 1578. aastal piirkonnas, kus elasid kohalikud Twahkas, Pech ja Tolupans. Asulasse ehitatud esimeste hoonete hulgas olid Immaculate Conception Church (1788) ja Dolores Chruch (1735). 10. juunil 1762 sai asula Real Villa de San Miguel de Tegucigalpa y Heredia alles siis kuberneri Alonso Fernández de Heredia juhtimisel. Alates 1817. aastast tellis siis linnapea Narciso Mallol silla ehitamist, mis ühendas linna Comayagüelaga. Tegucigalpa kujunes 1821. aastal linnaks ja 30. oktoobril 1880 tunnustati seda riigi alaliseks kapitaliks. 1898. aastal otsustati, et kapitali moodustavad nii Tegucigalpa kui ka Comayagüela. Seejärel koges Tegucigalpa rahvastiku kasvu, mis soodustas linnastumist. Tegusigalpa laastas 1998. aasta orkaan Mitch. Linnastumisprotsess linnas on suures osas korrastamata ja valitsus on püüdnud seda olukorda parandada.

Hondurase pealinna geograafia

Tegucigalpa ja Comayagüela suurlinnapiirkond asub 77, 6 ruutkilomeetri suuruses piirkonnas ning Kesklinna omavalitsusüksuse pindala on 539, 1 ruut miili. Linn asub mägede võrgustikus, mille kõrgus langeb 3199 jala ja 4800 meetri kõrgusele merepinnast. Tegucigalpa ümbritsev piirkond on avatud metsamaa, mida iseloomustavad mänd, tamm, rohumaa, lehtpuu lehtpuu, igihaljas nõelaleht ja koorimine. Choluteca jõgi lõikab üle Tegucigalpa lõunasse põhja. Tegucigalpa maastikul on õrnad mäed ja selle mäed lõksuvad reostustesse nii, et kuiva hooaega on näha suitsu pilve. Linn on ka haavatav üleujutuste eest vihmaperioodidel.

Tegusigalpa demograafia

2013. aasta Hondurase loendusest teatati linna keskringkonna elanikkonnast 1, 157, 509, samas kui 2000. aasta rahvaloenduse käigus tuvastati 850, 445 elanikku. Prognoositakse, et 2029. aastaks kahekordistub linna elanikkonna metroopind. Tegusigalpa kirjaoskamatuse määr oli 2010. aastal 4, 9%, rahvuslik määr aga 15, 2%. Keskmine kuusissetulek oli 2010. aastal 440, 49 dollarit. Umbes 90% Tegucigalpa elanikest on mestizos, samas kui väike vähemus on valge-hispaanlane. Ülejäänud Tegucigalpa elanikkonna hulka kuuluvad Araabia ja Hiina sisserändajad ning emakeeled afro-hondurlased ja ameeriklased.

Tegucigalpa majandus

Keskringkond annab 19, 3% Hondurase majandusest. Keskliidule suunatakse umbes 57, 9% riigi riigieelarvest. Piirkonnas on umbes 367 844 aktiivset töötajat, kellest 56 035 on avalikus sektoris. 2009. aastal oli Tegucigalpa töötuse määr 8, 1%. Mõned Tegucigalpa peamised majandusallikad on suhkur, teenused, tubakas, kaubandus, tekstiil ja ehitus. Maquiladora tollimaksuvaba montaažitehased tegutsevad Amarateca orus asuvas tööstuspargis. Tsink, hõbe ja plii kaevandatakse jätkuvalt Tegucigalpa äärelinnas.

Tegucigalpa valitsus

Hondurase pealinnas on omavalitsuste, osakondade ja riikide valitsused. Keskpiirkonda, kuigi see on autonoomne, mõjutab riigi valitsus, kuna territoorium on Vabariigi valitsuse asukoht. Seega esitatakse presidendi kantseleile oluliste linnaprojektide rahastamine ja olulised muudatused avaliku korraga enne, kui need on piirkondliku omavalitsuse poolt heaks kiidetud.