Mis on suur reede kokkulepe?
Mõnikord nimetatakse Belfasti kokkulepet, et suure reede kokkulepe oli 1990. aastatel Põhja-Iirimaa rahuprotsessi ajal otsustav poliitiline areng. Kokkulepe, lühendatult GFA, on nii oluline, et praegune Põhja-Iirimaa detsentraliseerimissüsteem põhineb GFA-l kokkulepitud tingimustel. Lisaks tehti Iirimaa Vabariigi ja Põhja-Iirimaa ning Ühendkuningriigi ja Iirimaa vahel mitu institutsiooni.
Belfasti kokkulepe, nagu nimigi ütleb, lepiti kokku Põhja-Iirimaa pealinnas Belfastis 10. aprillil 1998. aastal, mis oli päev, mis oli suur reede. Kokkulepe koosneb kahest dokumendist.Üks neist dokumentidest nimetatakse mitmepoolset lepingut (kokkulepe, mille on saavutanud enamik Põhja-Iirimaa erakondadest), teine sätestab lepingu tingimused Iiri ja Briti valitsuse (Briti-Iiri) vahel. Leping).
Lepingu osad
Kolm asutust sätestavad selgelt institutsioonide moodustamise suunised. Esimene osa oli seotud Põhja-Iirimaa institutsioonide loomisega. Selle tegevussuuna raames loodi Põhja-Iirimaa assamblee ja Põhja-Iirimaa juhtkond.
Põhja-Iirimaa ja Iirimaa Vabariigiga seotud institutsioone puudutavaid küsimusi, mida nimetatakse põhja-lõuna-teemadeks, arutatakse 2. osas. Põhja- ja Lõuna-ministrite nõukogu, Põhja / Lõuna konsultatiivfoorum ja Põhja- / Lõuna-Vahemere piirkond - parlamentaarne assotsiatsioon on asutatud selle tegevussuuna raames.
Viimane tegevussuund, 3. tegevussuund, puudutab Suurbritanniat (sealhulgas kroonide sõltuvust) ja Iirimaad. Selle tegevussuuna raames loodi kolm institutsiooni; Briti-Iiri nõukogu, Briti-Iiri valitsustevaheline konverents ja suurem Briti-Iiri parlamentidevaheline organ.
Probleemid
“Mured” viitavad Põhja-Iirimaa konfliktile 1990ndatel aastatel. Mõnikord nimetatakse konflikti Põhja-Iirimaa konfliktiks. Põhimõtteliselt oli konflikt fraktsioonide vahel, kellel oli erinev seisukoht Põhja-Iirimaa põhiseadusliku seisundi suhtes. Unionistid (lojalistid), kes olid enamasti protestandid, pooldasid Põhja-Iirimaa jäämist Ühendkuningriigi osaks. Teine pool, Iiri natsionalistid või vabariiklased, kes oli suuresti katoliiklased, toetas vastupidist.
Lõpuks andis pinge 1969. aasta augustis kõikvõimalikule mässule, mis viis Briti vägede väljasaatmiseni. Sellegipoolest mõjutasid väed rahutusi. Ülestõusu peatamise asemel puhkes sõda, mis kestis umbes kolm aastakümmet. Vabariiklaste poolsõjaväeliste rühmituste hulka kuulusid ajutised Iiri vabariigi armeed ja teised, samas kui lojalistlikud sõjaväelised rühmitused hõlmasid Ulsteri kaitseliitu. Samuti oli The Troubles'i raames palju rahutusi, tsiviilpidamist ja muud tüürimeelset käitumist. Hinnanguliselt 3500 inimest hukkus, veidi üle poole neist olid tsiviilisikud. Probleemid vähenesid märkimisväärselt pärast GFA allkirjastamist.
Normaliseerimine
GFA pühendas asjaosalised The Troubles'i rahumeelsele lahendamisele. Esiteks tuli relvade abi poolsõjaväeliste rühmituste tegevuse lõpetamiseks ja seejärel Põhja-Iirimaal normaliseerida turvameetmed. Et tagada nende kahe olulise asja rakendamine, asutati institutsioonid Suurbritannias ja Põhja-Iirimaal. Samuti leppisid mõlemad osapooled kokku vangide varajases vabastamises. Kuni 2009. aastani ei olnud dekomisjoneerimine lõpule viidud, kuigi ulatuslikke edusamme on tehtud.
