Mis on suurimad tööstusharud Tšiilis?

Maailmapank liigitab Tšiili suure sissetulekuga riigiks. Peale selle, et see on Lõuna-Ameerika kõige jõukam riik, on selle majandus ka kõige stabiilsem. Tšiili on mitmete selliste näitajate hulgas, nagu sissetulek elaniku kohta, majanduslik vabadus, konkurentsivõime ja madal korruptsioonitase. Alates 2010. aastast oli riik Ladina-Ameerika liidripositsiooni nominaalse SKP elaniku kohta ning sellest sai esimene riik Lõuna-Ameerikas, et saada OECD liikmeks. Aastatel 2009–2010 oli ülemaailmse konkurentsivõime aruande kohaselt Tšiili maailma 30. kõige konkurentsivõimelisem riik. See oli juhtpositsioon kogu Ladina-Ameerikas, mis oli kõrgem kui naaberriigid nagu Brasiilia, mis oli 56., Mehhiko, mis oli 60. ja Argentina, mis oli 85. koht. Maailmapank oli äritegevuse lihtsuse poolest maailmas ka 34. kohal maailmas. Mõned Tšiili suurimad tööstusharud hõlmavad järgmist.

Põllumajandus

Põllumajandus mängib Tšiili majanduses olulist rolli ja andis 4, 9% riigi SKPst ning töötas 2007. aastal riigis umbes 13, 6% tööjõust. Mõned peamised põllumajandussektorid hõlmavad kalapüüki, metsaraiet ja metsandust. Osa Tšiili põllumajandussaadustest on sibul, kaer, mais, nisu, pirnid, õunad, viinamarjad, küüslauk, spargel, veiseliha, puit, kala, vill ja kodulinnud. Arvestades riigi orientatsiooni, mis ulatub kaugelt põhja suunas lõunasse, kogevad riik seitse erinevat kliimatingimust, mis muudavad riigi aastaringselt erinevate põllumajandussaaduste tootmiseks. Enamik riigi osi on mägised ja piiravad põllumajanduspraktika ulatust ning põllumaa on see umbes 2, 62% riigi kogu maa-alast. Riigi põhjaosas sõltub kasvatamine peamiselt niisutamisest, samas kui keskne oru ja lõunaosa kasvatamine asendatakse metsanduse, vesiviljeluse, veiste ja lambakasvatusega. Tšiili on nüüd maailma suuruselt teine ​​lõhetootja ning 2007. aastaks oli riigi osa lõhetootmises 22% võrreldes 1990ndate aastatega, kui see moodustas vaid 10%.

Kaevandustööstus

Kaevandamine riigis on üks majanduse tugevaid sambaid ja Tšiili valitsus on toetanud välisinvesteeringuid kaevandussektoris. Tööstuse seadused ja määrused on loodud selleks, et luua välisinvestoritele soodne keskkond. Riigis on suured vase hoiused ja Tšiili tuntakse nüüd vase kaevandamise maailma pealinnana. Riik moodustab kolmandiku vase toodangust maailmas. Enamik kaevandamisest riigis on enamasti Norte Grandes, mis hõlmab suurt osa Atacama kõrbest. Peale vase kaevandab Tšiili ka muid mineraale nagu kuld, hõbe, raud, kivisüsi ja molübdeen. Tšiili kaevandustööstus moodustab alates 1992. aastast 6, 7% SKPst. 1960. aastatel moodustas vase eksport umbes 80% koguekspordist ja alates 1991. aastast moodustas kaevanduste eksport üldiselt 48% kogu ekspordist. riik.

Teenindus

Tšiili teenindussektor on viimastel aastatel pidevalt kasvanud ning selle põhjuseks on kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia tohutu areng, teadmiste ja oskuste suurenemine töötava elanikkonna seas ning juurdepääs haridusele. Tšiilis on tugev välispoliitika, mis tunnustab teenindussektori tähtsust majandusele ja on viinud vabakaubanduspiirkonna lepingu allkirjastamiseni oma naaberriikidega. Riigi teenindusvaldkond hõlmab merendust ja turismi, nõustamist ja jaekaubandust, mis hõlmab kaubanduskeskuste supermarkette ja kaubamärke. Muude teenindussektori allsektorite hulka kuuluvad muu hulgas inseneriteadus, informaatika, ehitus ja haridus.

Rahandussektor

Finantssektor Tšiilis on viimastel aastakümnetel kasvanud pangandussektori reformide tulemusel, mis võeti vastu 1997. aastal. Valitsusel õnnestus ka 2001. aastal riigi kapitaliturud liberaliseerida ning oodatust rohkem liberaliseeritud õigusakte liberaliseeritakse riigi finantssektorist veelgi kaugemale. Viimasel kümnendil on ainult Tšiili kodanikud nautinud uuenduslikke finantsvahendeid, näiteks kodu omakapitali laene, liisingut, valuutafutuurivõimalusi ja deebetkaarte. Need uued finantstooted on kaasa toonud ka traditsiooniliste finantsinstrumentide, näiteks krediitkaartide ja laenude kasutamise suurenemise. Tšiili erapensionisüsteemil on vara umbes 70 miljardi dollari väärtuses ning see on olnud riigi kapitaliturule investeerimiseks oluline kapitali allikas. 2009. aasta ülemaailmne finantskriis tõi aga kaasa pensionisüsteemi 21 miljardi dollari kaotuse.

Turismitööstus

Turism riigis on aastate jooksul märkimisväärselt kasvanud ning 2006. aastal sai riik umbes 2, 25 miljonit külastajat, samas kui 2007. aastal kasvas see arv 2, 5 miljonini. Turistide saabumine maismaal oli 55, 3%, samas kui õhuga saabunud inimesed olid 40, 5% ja meritsi saabuvad 4, 2%. Riigis on palju loodusmaastikke, nagu Atacama kõrb, Tšiili Patagoonia ja mõned riigi vanimad metsad. Mõned huvitavad külastuskohad on 48 looduskaitseala, 30 kaitstud parki ja 15 loodusmälestist. Alates 1990. aastast on riigi turism muutunud riigi jaoks oluliseks sissetulekuallikaks. 2005. aastal kasvas sektor 13, 6% ja moodustas umbes 500 miljonit dollarit, mis moodustas umbes 1, 33% riigi SKPst. Maailma turismiorganisatsioon seab Tšiili alates 2010. aastast Ameerika Ühendriikidesse kaheksanda enim külastatud riigi hulka. Samal aastal külastas riik umbes 1, 6 miljardit dollarit, umbes 2, 8 miljonit turisti ja enamik neist turistidest pärinesid Lõuna-Ameerika riikidest nagu Argentina ja hiljuti on enamik külastajaid pärit Euroopast ja eriti Saksamaalt.

Turismiprognoosid

2017. aastal külastas riiki kokku 6, 5 miljonit turisti, mis oli 13, 3% rohkem kui eelmisel aastal ning Argentina oli jätkuvalt kõige populaarsem päritoluriik, millele järgnes Brasiilia. Turistid veedavad riigis keskmiselt 10 ööd ja valitsus omistab turismi tõusu reklaamikampaaniatele ning uute toodete ja turismisihtkohtade arendamisele. 2017. aastal võitis maailma reisiauhinnad Tšiili parimaks seiklusreisiks maailmas oma looduslike ja ökoturismi vaatamisväärsuste tõttu riigis. 2018. aastal prognoosib riik, et turism kasvab jätkuvalt ja ootavad umbes 7 miljonit külastajat. Lonely Planet mainis Tšiili kui esimest sihtkohta, mida külastada aastal 2018, ning juhib tähelepanu mõnedele ilusatele kohtadele, nagu Valparaiso linn, Lõuna-Patagoonia ja Atacama kõrbe põhjaosa.