Mis tüüpi valitsus Lõuna-Aafrikas on?

Lõuna-Aafrika valitsus

Lõuna-Aafrika valitsus tegutseb parlamentaarse süsteemi all kui demokraatlik vabariik. See valitsuse raamistik tähendab, et elanikkond valib üksikisikud nende huvide esindamiseks. Seda riiki juhib president, kes on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Põhiseaduse kohaselt on Lõuna-Aafrika valitsus jagatud kolmeks haruks: täidesaatev, seadusandlik ja kohtulik. See artikkel vaatab igaüks lähemalt.

Lõuna-Aafrika Vabariigi valitsuse harukontor

Valitsuse täitevvõimu koosneb presidendist, asepresidendist ja ministrite kabinetist.

Presidendi valivad rahvusassamblee liikmed, kes moodustavad osa seadusandlikust harust. Presidendivalimiste ajal peavad kandidaadid kohtuma Rahvusassamblees. Need kohad kaotatakse valimisel, et täita viieaastast ametiaega presidendina. Eesistujariik on piiratud kahega. Selle ametikohustuse hulka kuuluvad: põhiseaduslike suuniste alusel riigi liidrina tegutsemine, mis on sõjaväe ülemjuhataja, ning kõrgeimate kohtute ministrite ja kohtunike ametisse nimetamine. Lisaks kirjutab president seaduseelnõu alla, omab vetoõigust ja peab läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute üle.

Asepresidendil on presidendi volitused riigis, kui president reisib välismaale või on muul viisil kohustatud. Sellel ametikohal töötava isiku nimetab ametisse president ja see on ka Ministrite Kabineti ja Rahvusassamblee liige. Lisaks tegutseb asepresident tegevjuhina ja annab avalikke selgitusi õigusaktide ja halduspoliitika kohta.

Ministrite Kabineti koosseisu kuuluvad erinevate täidesaatva tasandi valitsusasutuste juhid. Iga minister nimetab ametisse president ja see valitakse Rahvusassamblee liikmete hulgast. Õigusvaldkonna väljastpoolt võib valida kaks isikut. Mõned ministeeriumid hõlmavad kommunikatsiooni, rahandust, keskkonnaasju, mineraalseid ressursse ja avalikke töid.

Lõuna-Aafrika valitsuse seadusandlik haru

Valitsuse seadusandlik haru on kahekojaline parlament, mis koosneb rahvusassambleest ja provintsi rahvuslikust nõukogust. Iga organ teeb koostööd, et koostada ja heaks kiita uued õigusaktid, mida täidab täitevvõim.

Rahvusassambleel on 400 liiget, keda valib elanikkond proportsionaalse esindatuse alusel nii riigi nimekirjast kui ka 9 provintsi nimekirjast. Iga liige teenib viieaastast ametiaega. Praegu on Aafrika Rahvuskongressi erakonnal enamus 249 istekohtaga.

Parlamendi ülemnõukoguks peetakse provintsi rahvusnõukogu. See koosneb 90 kohta, mis esindavad provintsi tasandi valitsuste huve. Üldsus valib provintsi tasandil esmalt seadusandjate kogu. Need maakonna seadusandjad valivad seejärel 10 isikut, kes teenivad rahvusnõukogus. Igal provintsil on 10 esindajat, olenemata elanikkonna suurusest.

Lõuna-Aafrika valitsuse kohtunik

Valitsuse õigusosakond töötab seadusandlikust ja täidesaatvast filiaalist sõltumatult. See koosneb selle riigi kohtusüsteemist, kes vastutab seaduse tõlgendamise eest, kui on olemas vaidlused ja tagatakse, et seadust rakendatakse. Selle filiaali moodustavad neli tasandit: kohtunikud, kõrgema astme kohtud, kõrgeim apellatsioonikohus ja konstitutsioonikohus. Riigikohus tegutseb põhiseadusevastaste küsimuste lõpliku apellatsioonikohtuna ning konstitutsioonikohus jälgib põhiseaduse tõlgendamisega seotud küsimusi.