Mis tüüpi valitsus on Lõuna-Koreas?

Korea Vabariik on demokraatlik vabariik, millel on kolm peamist valitsemisala: täidesaatev, seadusandlik ja kohtusüsteem. Lõuna-Koreas on tsentraliseeritud valitsus, mis tegutseb peamiselt riiklikul tasandil. Valitsuse juht on president. Rahvusassamblee kõrgeim liige on president, millele järgneb peaminister ja seejärel ministrid. Kohtusüsteemi ja täitevvõimu esindajad tegutsevad peamiselt riiklikul tasandil. Põhiseadus määrab kindlaks valitsuse struktuuri.

Valitsuse harukontor

President on rahvusassamblee täitevvõimu juht. Ta valib inimesed otse ja teenib viieks aastaks. Pärast ametiaja lõppu ei ole ta teise ametiaja jooksul loetav. Ta on täitevvõimu ainus valitud liige. Neil on õigus kuulutada erakorraline olukord või sõda seni, kuni rahvusassamblee selle heaks kiidab. Nad on riigipea ja rahvusassamblee ning Lõuna-Korea relvajõudude ülemjuhataja. Täitevasutuse liikmed vastutavad süüdimõistmise eest rahvusassambleel ameti üleastumise korral. See koosneb erinevatest ministeeriumidest ja sõltumatutest valitsusasutustest.

Lõuna-Korea ministeeriumid

Lõuna-Koreas on 17 ministrit, kelle nimetab ametisse president. Peaminister juhib osakondi ja kõik ministrid annavad talle otse aru. Ministeeriumidel on partnerite ministeeriumid, kes annavad aru peaministrile ja vastutavale ministrile.

Sõltumatud asutused

Juhtkond koosneb ka sõltumatutest asutustest. Mõned ametid annavad presidendile aru peaministrile. Nende ministeeriumide esindajad võivad asuda presidendi ametikohale peale peaministri.

Valitsuse seadusandlik haru

Seadusandlik koosseis koosneb rahvusassambleest, millel on kokku 300 liiget. 244 liiget valitakse erinevatest valimisringkondadest ja 56 proportsionaalse esindatuse kaudu. Rahvusassamblee liikmed teenivad neli aastat ja valimised toimuvad, kui liige ei suuda täita tähtaega. Selle peamine ülesanne on riigi seaduste vastuvõtmine ja muutmine, riigieelarve ja haldusmenetluste auditeerimine, lepingute ratifitseerimine ja riigi ametissenimetamine. Tal on volitused kõrgete ametnike süüdistamiseks. Tal on seitsmeteistkümnest liikmest koosnev komitee, kes peab kõigepealt arutama keerulisi poliitikaküsimusi ja arveid enne, kui nad on jõudnud sõna.

Lõuna-Korea kohtusüsteem

Kohtusektor koosneb kõrgematest kohtutest ja teistest kohtutest üle kogu riigi. President määrab peakohtuniku rahvusassamblee nõusolekul. Teised kohtunikud nimetab ametisse president, kuid peakohtuniku ettepanekul. Kohtunikud võivad ametis olla kuus aastat. Kõik kohtunikud peavad läbima kahe-aastase õigusalase koolituse kohtu- ja koolitusinstituudis. Riigikohus juhib kohtusüsteemi ja on Korea õiguse kohaselt lõplik apellatsioonikohus. Põhiseaduslik kohus tegeleb ainult põhiseaduslikkuse läbivaatamise ja süüdistustega.

Lõuna-Korea on mitmeparteiline riik. Valimised toimuvad iga viie aasta tagant presidendi ja rahvusassamblee liikmete valimiseks. Valimised jälgib Riiklik Valimiskomisjon. Sellel on kohalikud omavalitsused, kellele antakse autonoomia ning neil on oma täidesaatva ja seadusandliku valdkonna esindajad. Autonoomsus ei laiene siiski kohtuvõimudele ega sõltumatutele asutustele. Valitsuse kolm haru toimivad tasakaalu ja kontrolli all nii, et iga filiaali tegevust kontrollivad teiste filiaalide liikmed.