Mis on USA presidendivalimiste kiikriik?

Mis on Swing State?

Kiikriik on riik, mis võib USA presidendivalimistel kahe suurema erakonna, vabariiklaste ja demokraatide kandidaatide vahel oma eelistusi edasi ja tagasi suunata. Kiikriigid, mida nimetatakse ka lahinguväli riikideks, mängivad presidendivalimistel, kus rahvahääletus on lähedal, nii et valimiskolledži tulemus on haaratud. Kiikriik on selline, kus kumbki kandidaat võitis riiki, võites seega oma valimiste hääli ja lähenedes valimiskolleegiumilt vajalike 270 valimishääletuse saamiseks eesistujariigiks. Tihedate presidendivalimiste käigus otsustab eesistujariigina põhiliselt väike kiikriikide nimekiri. Kiikriigid võivad igal valimistel edasi-tagasi liikuda kas seetõttu, et neil on peaaegu võrdne arv valijaid, kes on registreeritud vabariiklikuks ja demokraatlikuks või kuna neil on suur hulk valijaid, kellel tavaliselt ei ole lojaalsust kummagi poole vastu ja tavaliselt hääletada nende isikute alusel, kes töötavad.

Swing riigid eelmiste presidendivalimiste ajal

Väidetavalt olid kaks varasemat presidendivalimist, kus suurim mõju oli swing-riikidel, 1888. ja 2000. aasta USA presidendivalimistel. 1888. aasta valimiste ajal käivitas Demokraatlik president Grover Cleveland republikaanse väljakutsuja Benjamin Harrisoni vastu. Vabariiklased lootsid klappida Connecticuti, Indiana, New Jersey ja New Yorki kiikriigid, mis kõik läksid 1884. aasta valimistel Clevelandisse. Vabariiklased üritavad nurjata defektistide partei, mis kasvas Connecticutis, New Jersey ja New Yorgis, samal ajal kui demokraatid pidid tegelema New Yorgi kuberneriga ja Tammany Halliga ning õnnetud kodusõja veteranidega riigis. Lõpuks õnnestus demokraatidel vaevu hoida Connecticuti ja New Jersey, kuid vabariiklased võitsid New Yorgi ja Harrisoni koduriigi Indiana. Need riigid olid ainsad kaks, kes 1884. aasta valimistest klapisid, kuid see andis demokraatidele ja Harrisonile võidu.

2000. aasta valimistel käisid demokraat ja endine asepresident Al Gore Texas Vabariigi vabariigi kuberneri George W. Bushi vastu. 2000. aasta valimistel peeti 20 swingi riiki, kuid kõik läks New Hampshire'i ja Floridasse. Bush võitis New Hampshire'i 2% võrra (umbes 11 000 häält), mis andis talle neli valimiste häält. Bush lõpetas valimiskolleegiumi 4-ga (271–267). New Hampshire oli võtmetähtsusega, sest 34% riikidest, kes olid registreeritud häältest, ei hääletanud, mis tähendab, et ainult murdosa oli hääletanud Gore võitis riigi ja valimised. Florida oli aga riik, mis tekitas nii palju vastuolusid ja Riigikohtu otsust. Bush võitis Floridat 0, 01% võrra (534 häält), mis jälle oleks võinud Gore võita, kui ta sai murdosa rohkem kui 30% -st registreeritud hääleõiguslikest valijatest. Riigis oli vaidlusalune häälte arv ja riik läks läbi mitu aruannet ja kohtuvaidlust, enne kui Riigikohus kuu aega hiljem otsustas, et kordus oli põhiseadusega vastuolus, sest see ei olnud riigipiir ning see keelas kaugemale, riigile ja eesistujariigile Bushile.

Swing osariigid 2016. aasta USA presidendivalimistel

Järgmisel 2016. aasta USA presidendivalimistel demokraatide Hilary Clintoni ja vabariiklaste Donald Trumpi vahel on enamik poliitilisi analüütikuid määranud 11 peamist kiikriiki. Nende valimiste jaoks kindlaks tehtud kiikriigid on enamasti samad kui viimastel presidendivalimistel. Need kiikriigid on Colorado, Florida, Iowa, Michigan, Nevada, New Hampshire, Põhja-Carolina, Ohio, Pennsylvania, Virginia ja Wisconsin. Mõlemad kaks suuremat USA poliitilist parteid pidasid oma presidendikandidaatide lepinguid swingriikides 2016. aastal. Demokraatlik rahvuslik konventsioon toimus Philadelphias, Pennsylvanias ja vabariiklaste rahvuskonventsioonis Clevelandis, Ohio.

Suvel toimunud küsitlusel olid Trump ja Clinton põhimõtteliselt ummikseisu Iowas, Nevada ja Ohio. Alates 2016. aasta augustist on Clintonil 5% juhtpositsioon Floridas, New Hampshire'is ja Põhja-Carolinas. Colorado, Michigani, Pennsylvania, Virginia ja Wisconsini linnas on aga Clintonil juhtivaid juhtmeid. Sellest, kuidas asjad täna seisavad, võitis Clinton enamiku kiikriigid ja võitis valimised kergesti, kuid veel kaks ja pool kuud, nii et Trumpil on ikka veel võimalus muuta valijaskonna kollektiivset meelt.