Nu jõgi: haruldane Lõuna-Aasia jõgi

Kirjeldus

Nu Chiang jõgi, tuntud ka kui Salweeni jõgi, voolab läbi Hiina, Myanmari ja Lõuna-ja Kagu-Aasia kolme riigi, umbes 2400 kilomeetri kaugusele enne Andamani merre sattumist. Martabani laht. Nu jõgi tõuseb Tiibeti platoo Qinghai mägedes 17 880 jalga kõrgusele, kust see langeb alla, liikudes Yunnani provintsis Hiina suunas. Varsti siseneb see Myanmarisse, kus see voolab läbi Shani platoo karmima maastiku. Jätkates jõgi läheb Tai juurde, moodustades Tai ja Myanmari vahel umbes 130 kilomeetri kaugusel loodusliku piiri, enne kui taandab Myanmari Karenist ja Monist üle. Jõgi väljub kurist välja, voolab aeglaselt läbi Myanmari põllumaade ja lõpuks moodustab Mawlamyaingis delta, kus Salweeni lisajõed sisenevad Andamani merele.

Ajalooline roll

Nu jõe vesikonda on juba pikka aega elanud põlisrahvad nagu Nu, Tai, Shan, Karen, Shan, Mon ja teised. Kuna jõgi läbis rasket maastikku, oli see tihti peamine ühendusallikas külgnevate külade vahel, mis asuvad mägedes ja platoo kogu Salweeni vältel. Teise maailmasõja ajal näitas Nu jõgi lahingut Hiina vägede ja Jaapani vägede vahel, kes olid okupeerinud Birmas territooriumi, blokeerides India ja Myanmari vahelise kaubatee Hiinasse. Lahing, tuntud kui Birma kampaania, näitas nii Hiina kui ka Jaapani sõdurite surma suurel hulgal. Selle sõja ajal kasutas Nu esimest korda Tai ja Myanmari riikide vahelist piiri.

Kaasaegne tähendus

Kuna Nu jõgi voolab peamiselt kõva maastiku ja ohtlike kärestike kaudu, on suured veesõidukid laevatatavad vaid väikestes jõgede osades. Väikesed paadid kalduvad üle jõe oma ülemises rongis, mis kannavad piirkonnas asuvaid inimesi ja kaupu. Alamjooksul on Nu siiski laevatatav lühikese vahemaa tagant, kus seda kasutatakse teak palkide transportimiseks Myanmari metsadest töötlemiseks ja eksportimiseks. Nu jõel on ka tohutu potentsiaal hüdroelektrienergia tootmiseks, millel võib aga olla tohutu kahjulik mõju inimeste ja eluslooduse elule Nu vesikonnas. Piirkonna elanikud sõltuvad ka jõest kalapüügiks ja põllumajanduslikeks tavadeks.

Elupaik ja bioloogiline mitmekesisus

Nu jõgi on üks Lõuna-Aasia kõige rikkamatest jõgedest, mille elupaigad on endiselt üsna looduslikud ja inimtekkelised mõjud enamasti puutumata. Nu jõel paiknevad mõned kõige haruldasemad liigid maal, millel on 47 kala ja kahepaikseid liike, mis ei ole mujal maailmas. Teised märkimisväärsed Nu jõe vesikonna liigid on haavatav Aasia väikesemahuline saar, ohustatud kalakass, kriitiliselt ohustatud Siiami krokodill, kilpkonnaliikide suur bioloogiline mitmekesisus ja 143 kala ja 92 kahepaikset liiki. Jõe orgu ümbritsevates metsades elavad maismaaloomad sisaldavad looduslikke eesleid, looduslikku härja, väikest panda, kuldse silmaga raha ja teisi.

Keskkonnaohud ja territoriaalsed vaidlused

Pikka aega on Hiina ja teised riigid, kes jagavad Nu-jõge, püüdnud üle jõe ehitada tamme. Sellised sammud ohustavad aga jões elavate looduslike elude elu. Arvatakse, et ka tammide ehitamine piki Nui jõge tooks kaasa jõe ulatusliku üleujutuse. Jõe ulatuslik tõmbamine vähendaks ka veejõudu selle alumisel radadel, mis põhjustaks merevee sisenemist kuivasse jõesuudmesse, mis kahjustab seal oleva põllumajandusmaa viljakust. Tammid takistaksid ka jões elavate kalaliikide rännet. Niisiis on mineviku kohaliku omavalitsuse ja kohaliku omavalitsuse üksused varasematel neist niisuguste tammide ehitusprojektide vastu võitnud. Riikide valitsused näivad siiski olevat kindlalt otsustanud jõge oma hüdroelektrienergia potentsiaali ära kasutada, plaanides jõuda juba jõe ulatuslikesse kahjustustesse.