OECD riikide halvim sooline palgaerinevus

Enamikus maailma riikides on arutelu soolise palgaerinevuse üle endiselt arutelu all. Paljudel maailma kõige arenenumatel riikidel on oodatust suurem palgaerinevus. Tuleb märkida, et soolist palgaerinevust ei arvesta mitte ainult sama töö või samal tasemel töötavate meeste ja naiste palgaerinevuse leidmine, vaid ka muud tegurid, nagu erinevad töökohad täidavad mehed ja naised ning sooline erinevus täitevvõimu valdkonnas. arvesse võetakse ka organisatsioonide seisukohti. Suur vahe tähendab, et naised teenivad madalamat palka kui mehed. Käesolevas artiklis käsitletakse suurima palgaerinevusega Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriike.

10. Austria (18, 19% sooline palgaerinevus)

Palgaerinevus Austrias on 18, 19%. 2015. aastal avaldatud Euroopa Liidu aruande kohaselt töötas 45, 6% naistest osalise tööajaga, võrreldes 10, 3% meestega, mille tulemuseks oli madal tööaeg. 2013. aastal oli meeste tööhõive määr 76%, samas kui naiste tööhõive määr oli 66, 9%, mis aitas kaasa ka palgamäära erinevusele.

9. Šveits (18, 52% sooline palgaerinevus)

Soolise palgaerinevus Šveitsis on 18, 52%. Hariduse erinevused mängivad olulist rolli, kusjuures igal kolmel mehel 64-aastasel naisel oli kolmanda taseme haridust. Ka karjääri edenemine oli süüdi, kuna naised domineerisid madalama palgaga töökohtades.

8. Soome (18, 73% sooline palgaerinevus)

OECD andmetel on Soome sooline palgaerinevus 18, 73%. Aruannetes märgitakse, et riigis elavad naised on vähem juhtivatel kohtadel kui mehed ja naised töötavad ka madalama palgaga töökohtades kui mehed. Nagu ka Kanadas, ei suuda naised Soomes pidada kõrgemaid palku, nagu mehed.

7. Kanada (18, 97% palgaerinevus)

Vastavalt OECD aruannetele on Kanada sooline palgaerinevus 18, 97%. Palgaerinevus on tingitud meeste ja naiste erinevatest karjäärivõimalustest, kus naised domineerivad madala palgaga töökohtadel. Läbirääkimiste kunst on ka naiste vastu, kes on valmis töötama väiksema palgaga kui samas olukorras olevad mehed.

6. Türgi (soolise palgaerinevus 20, 06%)

OECD aruannete kohaselt on Türgi sooline palgaerinevus 20, 06%. Kõrge palgaerinevus on tingitud naiste vähestest tööjõust, võrreldes meestega. Aastatel 2002–2012 arvas Euroopa Liit, et naiste tööhõive määr kasvas 9, 9% -lt 10, 6% -ni.

5. Madalmaad (20, 46% palgaerinevus)

Madalmaad on OECD edetabelis viiendal kohal ja teiseks ELis, kus sooline palgaerinevus on 20, 46%. Selle lahknevuse üheks teguriks on see, et naised teevad majapidamistöid ja emadust tingituna rohkem osalise tööajaga töökohti kui tegurit, mis piirab nende võimet teenida rohkem. Eurostati andmetel suurenesid palgaerinevused teatavates sektorites, nagu finants- ja kindlustussektoris, kus palgavahe oli 28, 3%. OECD teatab ka, et vähesed naised omavad juhtivatel ametikohtadel - vähem kui 5% noteeritud äriühingute juhatuse liikmetest.

4. Iisrael (21, 83% sooline palgaerinevus)

Iisraelis räägitakse harva palgaerinevusest, kuid OECD andmetel oli lõhe 21, 83%. Ehkki lõhe on võrreldes teiste EOCD riikidega suhteliselt suur, on riik alates 2001. aastast märkimisväärselt vähendanud lõhe marginaali 6, 3%. 1980. aastatel käis koolis ainult 30% tüdrukutest, võrreldes täna rohkem kui 90% -ga. Suur palgaerinevus on tingitud meestest, kellel on rohkem täidesaatvaid ametikohti, ning et rohkem mehi osaleb riskantsemates töökohtades pikema tunni jooksul, mida kompenseeriti rohkem kui naised.

3. Jaapan (26, 59% sooline palgaerinevus)

Jaapan on EOCD riikide hulgas kolmandal kohal, kus sooline palgaerinevus on 26, 59%. Üheks esile tõstetud teguriks on haridus, kuigi Jaapan on võrdse hariduse andmisel teinud märkimisväärseid edusamme, meeste ja naiste karjäärivalik mõjutab nende palka. Kuuskümmend protsenti lõpetanud naistest jõuavad tervishoiu- ja haridusvaldkondadesse ning ainult 10% osaleb tehnoloogiasektoris. Teisest küljest seisavad Jaapani naised silmitsi raskemate positsioonide tõstmisega ning ainult 5% on noteeritud äriühingute juhtivatel ametikohtadel. Paljud naised lahkuvad ka tööjõust laste kasvatamiseks ja neil on raskusi tööjõule tagasi pöördumisega.

2. Eesti (soolise palgaerinevus 31, 5%)

Küsitlus asetab Eesti teiseks palgavahe 31, 5%. Nende sooline palgaerinevus on suurim Euroopas ja ligi kaks korda suurem Euroopa Liidu keskmisest palgaerinevusest, kuigi riigis on tööga hõivatud suur hulk võrreldes teiste ELi riikidega. 2010. aasta Eesti soolise võrdõiguslikkuse seadus ei näe ette juriidilist nõuet, mille kohaselt peavad organisatsioonid säilitama meestele ja naistele võrdse palga samal töökohal, jättes naised haavatavaks. Soolise palgaerinevus peegeldab naiste marginaliseerumist. 2016. aasta lõpus oli naiste esindatus Eesti parlamendis 23, 8%. Kuid riik astus olulise sammu, hääletades esimeses naispresidentis.

1. Lõuna-Korea (36, 6% sooline palgaerinevus)

Üllatuslikult on Lõuna-Korea suurim sooline palgalõhe OECD riikide seas. Organisatsiooni poolt läbi viidud uuring näitas, et riigis elav naine teenib tõenäoliselt 36, 6% vähem, kui mees teenib; suurim sooline palgaerinevus 35 liikmesriigi vahel. Suur palgaerinevus on tingitud asjaolust, et 20-ndate keskpaigast kuni 30-ndate aastate keskpaigani jäävad naised oma 40-ndatel aastatel oma laste kasvatamiseks ja tööturule naasmiseks. Palgaerinevus väheneb vähe, arvestades, et 2000. aastal oli see 40%.