Pakistani rahvad - kultuurid üle maailma
Kirjeldus
Pakistanlased on enamasti Pakistani tänapäeva rahva kodanikud. Lõuna-Aasias asuv Pakistan piirneb Indiaga idas, läänes Afganistanis, lõuna pool Omani lahe ja Araabia mere (või Pärsia mere), Iraani edelaosas ja Hiinas kaugel kirdes. Pakistan koosneb mitmest etnilisest rühmast ning on ka keeleliselt mitmekesine. Üle 199 miljoni elanikuga on Pakistanil üks maailma kõige kiiremini kasvavaid elanikke. Pakistani elanikkonnast moodustavad suuresti need, kes jälgivad oma esivanemate india-araja rühmadesse. Indo-aarlased on rida etnolingvistiliselt mitmekesiseid indoeuroopa rahvaste rühmi, kes omakorda räägivad indoeurea keeli. Enamik indoeurea keeli on Lõuna-Aasias kohalikud, mille hulgas räägitakse kõige rohkem Urdu, Punjabi, puštu ja Saraiki. Punjabis (45%), pashtunid (15%) ja Sindhi (14%) moodustavad riigi suurimad etnilised rühmad. Vähemusrahvuste hulka kuuluvad Hazara rahvas (kes jälgib oma esivanemate naaberriiki Afganistani), Pamiri inimesed (algselt Tadžikistanist ja Baltis (Tiibeti päritolu etniline grupp). Urdu kõrval on inglise keeles ametlik keel. Islam on riigi ametlik religioon, kus 96% Pakistani elanikkonnast on oma õpetuste juurde.
Arhitektuur
Pakistani arhitektuur jälgib oma juured kõige varem Induse oru tsivilisatsioonidele, mis pärinevad 7500-ndast eKr. Induse oru tsivilisatsioonid laiendasid ka naaberriiki Indiat ja Afganistani osi. Maailma vanimaid, Induse oru tsivilisatsioone peetakse tänapäeval esivanemateks, kes uuendasid, mis muutuksid kaasaegseteks kanalisatsiooni- ja sanitaarsüsteemideks. 1. sajandi AD näitas, et kreeka-budistliku arhitektuuri stiilis kasvas Takht-i-Bahi kompleksi arheoloogilised varemed selle perioodi kõige olulisem näide. Mughali impeeriumi saabumine 8. sajandil AD nägi islami mõjutusi Pakistani arhitektuurile. Mõned näited sellest perioodist hõlmavad Shah Rukn-i-Alami hauda (ehitatud 1320. aastal) ja Badhshahi mošee (ehitatud 1673). Briti valitsus nägi riigis märkimisväärseid hooneid, nagu Frere palee (asub 1860ndatel aastatel ehitatud Karachis) ja Mohatta palee (asub Karakis, valmis 1927). Pärast Pakistani iseseisvumist Suurbritanniast 1947. aastal püüdis ta oma uue kodu reegli identiteeti tutvustada arhitektuurilise väljenduse kaudu. Märkimisväärsed näited sellest perioodist on Faisali mošee (asub Islamabadis, asutatud 1987. aastal), Minar-e-Pakistan (sõna otseses mõttes "Pakistani torn", mis asub Lahores, ehitatud 1968. aastal) ja Mazar-e-Quaid (asub Karachis, asutatud 1970. aastal). Viimane neist, mida tuntakse ka Jinnah mausoleumina, sai Muhammad Ali Jinnah, kes on kaasaegse Pakistani riigi oluline sõltumatu kaitsja ja asutaja, lõplik puhkepaik.
Köök
Pakistani köök ühendab erinevaid Lõuna-Aasia toiduvalmistamise traditsioone. Kõige olulisem on nii Pakistani köögi kui ka Põhja-India köögi toiduvalmistamise stiili aluspõhimõtted. See sarnasus on nähtav Punjabi ja Sindhi provintsi köökides, kus toitu iseloomustab hästi maitsestatud ja vürtsikas. Pakistani köök on aga lisanud ka Kesk-Aasia ja Lähis-Ida mõjud ning on seetõttu tuntud liha laialdasema kasutamise poolest kui India. Teised Pakistani provintsid ja halduspiirkonnad, nagu Balochistan, Azad Kashmir ja Khyber Pakhtunkhwa, esitlevad erinevaid kulinaarseid tavasid ja piirkondlikke mõjusid. Pakistani suurlinnades on populaarseks muutunud rahvusvaheline köök ja kiirtoit. Ei ole ebatavaline, et suurlinnades pakutakse "fusion-kööki", nagu Pakistani-Hiina köök. Kogu riigis on klammerdajana lamedad, eriti naan või roti või riis, mida täiendavad mitmed kaunviljad, köögiviljad, maitsetaimed, vürtsid, õlid, puuviljad ja piimatooted. Kuna enamik Pakistani inimesi on islami, peab toit olema halal. Seetõttu on alkoholi ära hoidmine ning veiseliha, kana, lambaliha ja kala on soodsad liha, samal ajal kui sealiha hoidutakse.
Kultuuriline tähtsus
Pakistani pikk ajalugu on näinud, et seda valitsevad mitmed keiserlikud võimud ja dünastiad, mis saabusid maailma mitmetest välistest taskutest. Induse oru tsivilisatsioon, tuntud ka kui Harappa tsivilisatsioon, tähistas Pakistani ajaloo algust. Vanemate tsivilisatsioonide hulka koos Mesopotaamia ja Vana-Egiptuse tsivilisatsioonidega oli Induse oru tsivilisatsioon neist kõige kaugeleulatuvam, ulatudes umbes 777 tuhande ruutkilomeetri (1, 25 miljoni ruutkilomeetri) suurusele piirkonnale ja selle tipus valitses umbes 5 miljonit inimest elab seda. Induse oru tsivilisatsiooni linnaplaneerimis- ja drenaažisüsteeme on peetud tänapäeva infrastruktuuri ja linnaplaneerimise süsteemide lähteaineteks. Hiljem valitses ka riiki mitmed Kreeka valitsejad, sealhulgas Aleksander Suur. Hiljem oli keskaegne riik valitsenud islami kalifaadi ja seejärel Mughali impeeriumi üle, enne kui Briti vallutasid kogu Pakistani kaheksateistkümnendal sajandil.
Pakistani ajaloo kõige olulisemate hetkede hulgas oli väidetavalt selle jaotumine Indiast 1947. aastal, mis tähistas ka riigi lahkumist Briti valitsusest ja muutudes seeläbi iseseisvaks suveräänseks riigiks. Pakistani asutaja Muhammad Ali Jinnah on austusväärne näitaja Pakistanis ja seda peetakse laialdaselt “rahvuse isaks”. Muhammad Iqbalile on antud tunnustust, et ta oli inspireerinud Pakistani liikumist 1930ndatel aastatel ja on tuntud kui urdu keele kirjanduse silmapaistev näitaja. Peale selle, et Iqbal on populaarne näitaja kogu Lõuna-Aasias, kiideti läänes Iqbal'i maailmavaadet „universaalse kaebuse” eest. Malala Yousafzai on noor Pakistani naishariduse pooldaja ja noorim Nobeli preemia laureaat. Yousafzai pooldab naissoost haridust rahvusvahelises liikumises. Ajakirja Time ajakirjas 2013, 2014 ja 2015 ilmus Yousafzai „100 kõige mõjuvõimsamate inimeste seas maailmas”.
Ohud
Kodusõda riigis viis 1970. aastate alguses Pakistanist välja Pakistani, et moodustada praegu Bangladeshi rahvas, kus valdavalt on bengali elanikkond. Pakistan on tänapäeval endiselt vähearenenud riik, mille poliitilist süsteemi kahjustavad sisemised vaidlused ja selle majandusele on iseloomulik madal välisinvesteeringute tase. Terrorism Pakistanis on ka teine tõsine probleem. Paljud selle terroristide varustusest on kodukohaks jäänud ja on alates 2001. aastast nõudnud enam kui 35 000 süütut inimest. Nende ohvrite hulgas on ka need koolilapsed, keda sõdurid on konkreetselt sihtinud. Pakistani sõjavägi ja peamised sõjaväelased organisatsioonid võitlevad käimasoleva sõjaga Loode-Pakistanis, kusjuures üks neist on ISIS. See aastakümne pikkune sõda, mis algas 2004. aastal, on peamine takistus riigi poliitilise stabiilsuse saavutamisel.
