Põhjamaad

Põhjamaad on Põhja-Euroopa geograafiline piirkond. Mõnikord nimetatakse seda ka Nordeniks, kuhu kuuluvad Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi, Gröönimaa, Fääri saared ja Alandi saared. Nendel riikidel on ühine ajalooline ja kultuuriline identiteet. See artikkel vaatleb iga Põhjamaad.

8. Alandi saared (Soome)

Alandisaare peetakse Soome piirkonnaks ja asuvad Läänemeres Botnia lahes. Kuigi Soome piirkond on Alandisaared iseseisev ja rootsi keel. Koos Soome oli need saared 1200-ndate aastate jooksul osa Rootsi impeeriumist. 1809. aastal oli Rootsi sunnitud andma Venemaale territooriumi. Alandisaared ja muud Soome maad olid lepingusse kaasatud ning piirkond sai Soome Suurhertsogiriigiks. Saared olid demilitariseeritud 1856. aasta Pariisi lepinguga. Pärast Soome kodusõda hääletasid 1919. aastal Alandi saarte elanikud Soomest lahkumiseks ja Rootsi liikmeks. Soome vaidlustas, pakkudes neile autonoomiat. Lahkarvamused lahendas Rahvaste Liit ja Alandisaared muutusid autonoomseks territooriumiks.

Elanikkond on veidi üle 29 000 ja enamik siin elavaid inimesi elab Fasta Alandis. Umbes 90% elanikkonnast räägib rootsi keelt ja 5% soome keelt. Neid peetakse kas etnilisteks rootslasteks või rootsi keelteks, kes on pidev vastuoluline küsimus.

7. Fääri saared (Taani)

Norra ja Islandi vahel asuv Fääri saarte 541 ruutmeetriline saarestik on Taani autonoomne piirkond. Uuringud on näidanud, et saared asusid kõigepealt 400 AD-s, umbes 400 aastat enne viikingite saabumist. Norrast pärit viikingid ja väljarändajad kasutasid ja kontrollisid piirkonda, kuni Sigmundur Brestisson võttis Norra kätte 995–1000 AD. Norra säilitas kontrolli kuni 1814. aasta Kalmari liiduga Taaniga. 1900. aastate alguses hakkasid saarte elanikud arendama oma poliitilisi parteisid. Teise maailmasõja ajal tungisid britid piirkonda ja ehitasid oma ainsa lennujaama. Taani võttis pärast sõda jälle kontrolli, kuid selleks ajaks oli saartel suur autonoomia. 1970. aastatel keeldusid inimesed Euroopa Liiduga ühinemast ja täna on iseseisvuse tundmine kõrge.

Elanikkond on ligikaudu 49 188 ja enamik neist kuulub Fääri saarte rahvusesse, keldide ja norra järglastesse. Fääri keel, saksa keel, on peamine kõneldav keel. Enamik inimesi, 84, 1%, praktiseerib luterlastust Fääri saarte rahvuskiriku all.

6. Gröönimaa (Taani)

Gröönimaa asub Arktika ja Atlandi ookeani vahel ning hõlmab 836 109 ruut miili. Norsemen saabus 10. sajandisse ja 13. sajandil oli Inuit, kuid ala on asustatud juba üle 4000 aasta. 1499. aastal uuris Portugali elanikkonna langus Portugali ja nõudis seda. Nad hoidsid seda väidet kuni 18. sajandi alguseni, kui Taani-Norra võttis kontrolli alla. Kui Taani ja Norra liit lõppes 1814. aastal, võitis Taani Gröönimaa üle. Gröönimaa oli Taani koloonia kuni 1953. aastani, kui see võeti osa Taani kuningriigist. See teenis 1979. ja 2008. aastal kodu reegli, Gröönimaa hääletas rohkem võimu Gröönimaa valitsuse all kui Taani valitsus.

Rahvastik on umbes 56, 370 ja 88% Gröönimaa inuittide päritolu. Enamik inimesi elab põhisaare edelaosas.

5. Rootsi

Rootsi Kuningriik hõlmab 173 860 ruut miili ja asub Skandinaavia poolsaare idaosas. Kui viikingid valitsesid, võtsid kristlikud monarhid Eric Victorious, esimene Rootsi kuningas 970-995. Alates 1150. aastast kuni 1293. aastani kogesid erinevad kuningad sisekonflikte, viisid Soome vastu rünnakuid ja hakkasid oma rannikualade koloniseerimist. 1397. aastal liitus Taani Kuninganna Rootsi ja Taaniga. 1520. aastal käskis Taani kuningas Rootsi aadli surma, et peatada oma mässu liidu vastu. Vastuseks kuulutas Rootsi 1523. aastal uue kuninga, kes edendas protestantismi ja kolis katoliku kirikust. Järgnevatel sajanditel sai riik Euroopa majanduse keskuseks, kuigi see võim kadus 18. sajandil. 1814. aastal alustas Rootsi sõda Norra vastu ja sundis riiki Kalmari liidule, mis kestis ligi 100 aastat.

Täna on Rootsi elanikkond ligikaudu 9, 8 miljonit. Ligikaudu 85% inimestest elab linnapiirkondades, mis asuvad peamiselt riigi lõunaosas. Umbes 20% elanikkonnast on sündinud või sündinud välismaa vanematele. Ametlik keel on rootsi keel.

4. Norra

Norra Kuningriik koosneb 148, 747 ruutkilomeetrist ja asub Skandinaavia poolsaare lääneosas. Kristlus hakkas asendama traditsioonilisi viikingite uskumusi 10. ja 11. sajandi vahel. Haakon Good, Norra esimene kristlik kuningas, valitses 934 kuni 960. Hansa Liit, kaupmeeste ühendus, kontrollis siinset majandust mitu sajandit. See saavutas oma kõrguse 1400-ndatel ja langes 1500-ndate lõpuks. Hansa Liiga mõju all kannatas Norra paljude kuningate reeglit. 1388. aastal astusid Taani ja Norra liitu, mis jättis Taani kuninganna riigi kontrolli alla. Norra jäi sellesse liitu kuni 1814. aastani, mil Taani oli sunnitud andma Norra Kuningriigile. Norra võttis sellest hetkest kasu, et säilitada oma iseseisvus ja valis oma kuninga. Kaks riiki eraldusid täielikult 1905. aastal.

Täna on Norra elanikkond 5, 096, 300 inimest. Ligikaudu 86% elanikkonnast sündis kas riigis või sündis vähemalt ühel Norra emaettevõtjal. Suurem osa rahvastiku kasvust on tingitud sisserändest Aafrikast, Aasiast ja Lähis-Idast (mõned riigid).

3. Island

Island on Põhja-Atlandi ookeani 40 000 ruutmeetrine saar. Arveldamine algas 874. aastal AD peamiselt Norrast pärit inimestelt, ehkki siin asus väike elanikkond teistest Skandinaavia riikidest. Norra valitses riiki alates 1262. aastast kuni 1814. aastani, kui ta eraldus Taanist. Taani kontrollis umbes 100 aastat. 1918. aastal sai Island iseseisvaks kuningriigiks, kuigi ta on endiselt Taaniga liitunud. Riik hääletas ametiühingu lõpetamiseks ja 1944. aastal Vabariigi loomiseks. Pärast Teist maailmasõda oli majandus väga tugev. 1994. aastal ühines riik sellega, mis täna on, on Euroopa Liit.

Elanikkond on üle 325 000 inimese. Veidi üle 13% elanikkonnast sündis välisriigis. Suurim vähemusgrupp on Poolast.

2. Soome

Soome Vabariik on poolsaare riik, kus on piirid Rootsi, Norra ja Venemaaga. Sami kultuur on paljude põlvkondade jooksul elanud, Rootsi kuningad tungisid 12. – 13. Sajandi vahel. Selle kontrolli tõttu sai rootsi keel eliitkeeleks, samas kui soome keelt rääkisid madalama klassi inimesed. Venemaa ja Rootsi vahelise positsiooni tõttu soovisid mõlemad riigid Soome. Venemaa kontrollis piirkonda 1700-ndatel kahel korral. 1809. aastaks sai Soome Vene impeeriumi suurhertsogiriigiks. 1863. aastal sai soome keeleks soome rahvuslik liikumine. See viis iseseisvuse soovini ja Soome sai iseseisvaks riigiks 1917. aastal.

Täna on rahvastik umbes 5, 5 miljonit. Inimesed elavad peamiselt riigi lõunaosas, eriti suurlinnapiirkonnas. Peaaegu 6% elanikkonnast koosneb inimestest Venemaalt, Eestist, Somaalias, Iraagis ja Jugoslaavias.

1. Taani

Taani Kuningriigi pindala on 16 573 ruut miili. Riik koosneb Jüütimaa poolsaarest ja 443 saarest koosneva nimega. Kuningriik ühendati kõigepealt 10. sajandil, mil kristlus sai ka suureks religiooniks. Mõned teadlased usuvad, et see oli poliitiline samm, et jätkata kaubandust Rooma impeeriumiga. Taani ühines Norra ja Inglismaaga 11. sajandi alguses umbes 30 aastat. Nagu varem mainitud, ühendas kuninganna Margaret 137. aastal Taani koos Norra ja Rootsi. Riik sai 1536. aastal valdavalt luterlikuks, kui ta liitus ka uue liiduga Norraga. See liit kestis kuni 1905. aastani. 1849. aastal sai Taani põhiseaduslik monarhia, mis on jätkuvalt selle praegune valitsemisvorm.

Rahvaarv on umbes 5, 7 miljonit. Ligikaudu 87, 7% siinsetest inimestest on Taani päritolu ja taani keel on riigikeel.

Põhjamaad

KohtSkandinaavia riikRahvastik (2016)
1Rootsi9, 920, 881
2Taani5, 707, 251
3Soome5, 488, 543
4Norra5, 214, 900
5Island332, 529
6Gröönimaa56, 483
7Fääri saared49, 188
8Alandi saared29, 013