Rahvusvahelised algatused kliimamuutustega tegelemiseks

Viimase sajandi jooksul on planeedi temperatuur tõusnud järk-järgult. Selle äkilise, kuid häiriva temperatuuri tõusu põhjuse kohta on olnud arvukalt argumente. Mõned inimesed lähtuvad osoonikihi lagunemisest, samas kui teised eitavad temperatuuri tõusu täielikult. Kuid enamiku teadlaste jaoks on temperatuuri tõusu peamine põhjus kasvuhoonegaaside kasv atmosfääris. Teadlaste sõnul on nendest kasvuhoonegaasidest, mis koosnevad süsinikdioksiidist, üldine mõju, kui nad püüavad päikeseenergiat atmosfäärist lahkuda. Avalikkuse surve ja kliimamuutuse lõpptulemuse tõsiduse tõttu on valitsused ja muud rahvusvahelised organisatsioonid kokku tulnud ning kehtestanud poliitika kliimamuutuse ja selle tagajärgede kaotamiseks.

4. Seitsmeaastane kliimamuutuste tegevuskava

Islami seitsmeaastane kliimamuutuste tegevuskava on siduv kokkulepe islami rahva vahel, mille eesmärk on soodustada keskkonnasõbralikke tavasid moslemite seas maailmas. Poliitika rakendab moslemite kliimamuutuste ühing (MACCA). Konverents meelitab ligi moslemiteadlasi, teadlasi ja poliitilisi juhte, kes kohtuvad igal aastal, et analüüsida võetud meetmeid ja vaadata läbi ka ettepanekud.

3. Rahvusvaheline süsinikdioksiidi tegevuskava

Rahvusvaheline süsinikdioksiidi tegevuskava (ICAP) on foorum, mis ühendab eri riike ja riigiasutusi, kes on juba jõustanud või kavatsevad jõustada heitkogustega kauplemise süsteemi. Selle asutas 2007. aastal Liibanonis rohkem kui viieteistkümne riigi juhid. ICAP võimaldab liikmetel jagada parimaid tavasid ja arutada heitkogustega kauplemise süsteemi eesmärgiga tulla toime ülemaailmse toimiva süsinikuturuga. ICAPi ülesanne on uurida kolme tehnilise dialoogi, heitkogustega kauplemise süsteemi oskusteabe ja suutlikkuse suurendamise sambaid. Samuti keskendub see tulevaste ühenduste, kauplemisprogrammide ja tugeva partnerluse loomisele riikide vahel. Partnerlus koosneb praegu 31 liikmest nelja vaatlejaga.

2. Kyoto protokoll

Kyoto protokoll on 1997. aastal allkirjastatud rahvusvaheliselt siduv leping eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja piirata kliimamuutuste mõju. Asjaomased juhid kohtusid ja allkirjastasid lepingu Jaapani Kyoto linnas, mistõttu on lepingu nimi. 2009. aastal oli Kyoto protokolli ratifitseerinud 187 riiki. Kyoto protokolli tuli rakendada kahes etapis, kusjuures esimene etapp lõppes 2012. aastal. Kõnealused kasvuhoonegaasid olid süsinikdioksiid, lämmastikoksiid, metaan ja väävelheksafluoriid. Leping nägi ette, et esimeses etapis vähendatakse heitkoguseid 2012. aastaks 5% võrra. Kyoto protokolli teisel etapil, mida tuntakse ka Doha muudatusettepanekuna, oli ajakava 2013–2020, kuid see on veel rakendamata.

1. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (UNFCCC) on 1992. aasta juunis Brasiilia linnas Rio de Janeiros toimunud Maa tippkohtumisel allkirjastatud leping. Lepingus osalesid kõik 197 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriiki ning kõik näidatud poliitikad pidid toimuma kõikides ÜRO riikides. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon soodustas Kyoto protokolli (1997) ja Pariisi lepingut (2011). Liikmesriigid jagunevad viide rühma, mida nimetatakse lisadeks; I lisa, II lisa, B lisa ja I lisa.