Riigid, kes on presidendist süüdistanud
Uurimine on menetlus, millega jurisdiktsioonirühm õigustatult juhib muret valitsuse kõrgeima ametniku vastu. Kuid see ei tähenda tingimata ametist konfiskeerimist; see on volitatud aruanne maksude kohta ja see on alles alguse kaotamise suunas. Pettus on tavaliselt ette nähtud isikutele, keda peetakse oma töökohtade kriitiliseks väärkasutamiseks.
Riigid, kes on presidendist süüdistanud
Brasiilia
Brasiilias on olnud kaks presidenti, Fernando Affonso Collor de Mello ja Dilma Rousseff.
Fernando Affonso Collor de Mello oli Brasiilia 32. president ja oli ka esimene riigipea pärast Brasiilia sõjaväelist valitsust, kes valitses 1990. aastast 1992. aastani. Fernando kohtus Brasiilia volikogus süüdimõistmismenetlustega, kuid otsustas taanduda pärast ebaõnnestunud katse tema kohtuprotsess. Tal oli korruptsiooniprobleem korruptsiooniprobleemide kohta, mille eest teda süüdi mõisteti, ning teda karistati ametikohustuse täitmatajätmisega.
Dilma Rousseff oli 36. Brasiilia president ja tema süüdistus algatati 2. detsembril 2015. Rousseffi vastu esitatud süüdistused olid seotud majanduslike seaduste rikkumisega. Tõendid näitasid, et ta oli saatnud rahalisi vahendeid riigi rahanduse vahel, mis on Brasiilia õigusaktide alusel volitamata.
Indoneesia
Abdurrahman Wahid oli 1999. aastal eesistujaks riikliku ärkamispidu all, saavutas vaid 12% hääletamisest, kuid valis riigikogu presidendiks pärast partisanistlikku juhtimist. Mitte kaua pärast seda, kui ta vallandas oma julgeolekuministri kindral Wiranto. Abdurrahmanit süüdistati ekspluateerimise ja soosimise pärast, nagu hääletasid tema süüdlased. Tema asetäitja Megawati Sukarnoputri asus pärast tema süüdistust 2001. aasta juulis.
Iraan
Seyyed Abolhassan Banisadr oli esimene Iraani president 1979. aastal pärast seda, kui Iraani mäss kõrvaldas monarhia. Seyyed seisis 20. juunil 1981 parlamendi vastu süüdistusega; algatati süüdistamismenetlus, väites, et Banisadril oli poliitiline ebaefektiivsus
Leedu
Rolandas Paksas oli Leedu president aastatel 2003–2004, kuid Leedu parlament süüdistas teda põhiseaduse ja tema lubaduse austamise eest. Paksas seisis silmitsi süüdistustega, et neil on Juri Borisoviga ebaseaduslikke ettevõtteid, andes talle ebaseadusliku kodakondsuse. Enamik parlamendiliikmeid toetas seda, et Rolandas korraldas ebaseaduslikult ärimehe kodakondsuse ja avalikustas riigisaladusi.
Paraguay
Fernando Lugo nimetati Paraguay presidendiks 2008. aastal, kuid Paraguay kongressil süüdistati seda 2012. aasta juunis. Fernando seisis silmitsi nepotismi ja provokatiivse maa omandamise vastu. Enamus saadikutest hääletas ta välja ja tema järgnes tema asepresident Federico Franco. Lugo ise tunnistas süüdistust, kuid nimetas seda parlamendi riigipöördeks.
Filipiinid
Joseph Ejercito Estrada oli näitleja, enne kui ta osutus 13. Filipiinide presidendiks, kes teenis aastatel 1998–2001. Estrada leiti korruptsioonikuritegudega, mis viisid kongressi kuulamiseni. Seejärel kukutati ta 2001. aastal ja 2007. aastal karistati Ejercitot 80 miljoni dollari rüüstamise eest režiimilt ning president Gloria Macapagal-Arroyo vabastas sellest hiljem, kuid hiljem vabastas ta sellest.
Venemaa
Esimene Venemaa president oli Boris Jeltsin, keda on kolm korda süüdistatud. Uurimisprotsessi algatas parlament ja esimene menetlus toimus 28. märtsil 1993 põhiseaduse saastumise eest, kuid seda ei kiidetud heaks, kuna asetäitjad ei saanud enamust. Kaotusprotseduure alustati tema vastu 22. septembril 1993. aastal ja 1999. aastal, kuid mõlemad menetlused olid ebaõnnestunud, kuna probleemid ei saavutanud vajalikku maksimaalset häält.
Lõuna-Korea
Park Geun-hye, kes oli Lõuna-Korea president aastatel 2013 kuni 2017, seisis silmitsi süüdistusega, mis sai rahvusliku pahameele lõpetamise. Kaebuse küsitlus toimus 9. detsembril 2016, kusjuures enamus liikmeid hääletas pargi süüdistamise ja vallandamise ning volituste ja kohustuste eest. Hwang Kyo-Ahn, kes oli tollal peaminister, oli ajutine president enne, kui kohus otsustas.
Ukraina
Viktor Janukovitš, kes oli revolutsiooni alguse ajal Ukraina president, kukutati anonüümsete laskurite ja meeleavaldajate poolt. Usutakse, et Vene finantseerimine Viktorile algatas tema väljaheitmise.
Venezuela
Carlos Andrés Pérez Rodríguez oli Venezuela president alates 1974. aastast kuni 1979. aastani. Ta oli tuntud oma majandusliku ja ühiskondliku edu saavutuste poolest, kuna naftaekspordist saadi suurt tulu. Rahalisi väljakutseid tabas aga teine reegel, kui toimus sotsiaalne õnnetus ja mõned riigipöördekatsed. Carlos sai esmakordselt ametist vabastada valitsuse raha rüüstamiseks.
Pettuse tähendus
Pettust peetakse oluliseks protseduuriks, kuna see aitab senatil kontrollida täidesaatvaid ja kohtulikke osakondi. See leiutati ebatõhusate tegude, ebaseadusliku käitumise või halva valitsemise jaoks ning see töötati välja esimese sammuna, et tuua ametisse kõrge võimuga ametnikud.
Riigid, kes on presidendist süüdistanud
Koht | Riik | Edukate süüdistuste arv |
---|---|---|
1 | Brasiilia | 2 |
2 | Indoneesia | 1 |
3 | Iraan | 1 |
4 | Leedu | 1 |
5 | Paraguay | 1 |
6 | Filipiinid | 1 |
7 | Venemaa | 1 |
8 | Park Geun-hye | 1 |
9 | Viktor Janukovitš | 1 |
10 | Venezuela | 1 |