Shatt Al-Araabia jõgi

Kirjeldus

Shatt al-Araabia jõgi on moodustatud Eufrati ja Tigrise jõgede liitumises Al-Qurnahi linnas Lõuna-Iraagis. Siit voolab jõgi kagu suunas umbes 193 kilomeetri kaugusele, moodustades osa Iraagi ja Iraani vahelisest piirist, ning seejärel voolab lõpuks Pärsia lahesse. Selle tee ääres saab Shatt al-Araabia ka Iraani poolelt lisajõe Karun jõgi. Läbi Pärsia lahe läheb jõgi läbi kahe suure jõesadama, mis on vastavalt Abadan ja Basra, Iraanis ja Iraagis. Jõe laius suureneb suu suunas, Basras on umbes 761 jala pikkune ja selle äravoolualal Persia lahes 2, 600 jalga.

Ajalooline roll

Shatt al-araabia näib olevat moodustunud üsna hiljuti Maa geoloogilises ajaloos. Enne Shatt al-araabia loomist arvatakse, et Tigris ja Eufrat on lennanud Pärsia lahes läbi läänepoolsema suunalise kanali. Sellest hoolimata on Shatt al-Araabia asutamisest saadik olnud oluliseks navigeeritavaks marsruudiks, kus inimesed asuvad piki panku. Paljud on juba pikka aega võitnud piirkonna üle, mis sisaldab tänapäeva Iraanit ja Iraaki, ning on püüdnud pidevalt kontrollida Shatt al-Araabia territooriumi. Rahvusvahelise komisjoni otsuse kohaselt sai Iraak 1935. aastal täieliku kontrolli Shatt al-Araabia territooriumi üle, ning Iraan jätkas õigusi säilitada ja hallata ainult tema Abadani ja Khorramshahri sadamaid jõe ääres. See sundis Iraanit ehitama Pärsia lahes alternatiivseid sadamaid. 1970. aastate lõpuks oli Shatt al-araabia kontrolli all olevate riikide hulgas pinged ja 1980. aastal puhkes nende vahel täieõiguslik sõda ning see konflikt jätkus kaheksa aastat. Sõda hõlmas rida rünnakuid mõlemal pool Shatt al-Araabia rannikualadel. Nende kahe riigi vahelised probleemid selles küsimuses jätkuvad praeguseni.

Kaasaegne tähendus

Shatt al-araabia on nii Iraanile kui ka Iraagile tohutu majandusliku tähtsusega. Jõgi ei ole mitte ainult osa nende kahe riigi tundlikust piirist, vaid ka Iraagi ainus läbipääs Pärsia lahele, mistõttu Iraak sõltub sellest täiesti oluliseks navigeerimisreisiks. Nii Iraani kui ka Iraagi poolel on jõel suur hulk sadamaid, mis hõlbustavad kauba ja inimeste transportimist nende riikide interjööridest avamerele. Lisaks navigatsiooniteele on Shatt al-Arabil ka maailma suurim kuupäev. 1970-ndatel aastatel võis piirkonna uhke olla 17–18 miljonit kuupäeva palmi. Nende kuupäevade palmipuude erinevad osad pannakse kaubanduslikuks otstarbeks. Puu ise on väga toitev ja rõõmustav ning seda kasutatakse Lähis-Ida põhitoiduna (eriti kuivatatud kuupäevadena). Puu lehti kasutatakse mattide, ventilaatorite ja köie valmistamiseks ning põletamiseks kütusena, seemnetest ekstraheeritud õli kasutatakse kosmeetika ja seebi valmistamiseks ning puidu puidust kasutatakse ehitusmaterjalina ehitamiseks. sarikad ja postid ning muud konstruktsiooniosad.

Elupaik

Shatt al-araabia piirkonnas on subtroopiline, kuum ja kuiv kliima. Tigris-Eufrati ja Karuni jõgede lammid Shatt Al-Araabia allikast kujutavad endast märgala ökosüsteemi. Sealt võib jõe ääres kasvada papüür, pilliroog ja kõrkjad. Järved, sood ja metsad katavad siinset maastikku ning need toetavad paljusid erinevaid linde, sealhulgas mitmeid rändlinde. Selles piirkonnas on leitud ka veepühvlid, gazellid, antiloopid ja mõned näriliste liigid. Ka selles piirkonnas elab paar roomaja- ja kahepaikseliiki.

Ohud ja vaidlused

Shatt al-araabia on jätkuvalt üks kõige vaieldavamaid maid kogu Lääne-Aasias ning prioriteetide nimekirja kõige tähtsamal kohal kui Iraagi ja Iraani naaberriikide konflikti üheks peamiseks põhjuseks. Pärast kahe riigi vahelise verise sõja lõppu 1988. aastal määras ÜRO Julgeolekunõukogu Ühendkuningriigile kohustuse jälgida Shatt al-araabia suu ümbritsevat veeteed. Mitu juhtumit, kus Iraani väed Briti kuningliku mereväe meremehi püüdsid, on toimunud varem, kuigi kõrgetasemelised diplomaatilised vestlused on üldjuhul viinud nende meremeeste vabaduse ja ohutuse. Iraagi ja Iraani vahelised pinged jätkuvad tänaseni ning rahumeelset lahendust Shatt al-Araabia territooriumi jagamise osas ei ole veel saavutatud. Jätkuv vaidlus Iraagi ja Iraani vahel ning majandustegevus metsades on võtnud ka teemaksud jõe ökosüsteemidele, mida iseloomustab asjaolu, et selle piirkonna palmimetsades on ligi 14 miljonit kuupäeva palmipuud viimastel aastatel täielikult hävinud aastakümneid.