Suurimad panustajad ülemaailmsesse soojenemisse riikide kaupa
Ligikaudu kaks kolmandikku tööstuslikust metaanist ja süsinikdioksiidist, mis on atmosfääris vabanenud alates 1854. aastast, on võimalik jälgida fossiilkütuste põletamisel ja tsemendi tootmisel. Aastakümnete jooksul on teadlastel õnnestunud kindlalt jälgida, kui palju kliimamuutusi võib otseselt seostada inimtegevusega, eelkõige fossiilkütuste põletamisega. Kahjuks on inimtegevusest tulenevad süsinikdioksiidi heitkogused nüüd kõrgemad kui igal ajal inimkonna ajaloos, mis veelgi süvendab globaalset soojenemist soodustavat kasvuhooneefekti ja kliimamuutuse tagajärgi. Tegelikult näitavad hiljutised andmed, et ülemaailmne süsinikdioksiidi heide oli 2011. aastal 150 korda suurem kui 1850. aastal.
Kuna fossiilkütuste põletamine on tavaliselt rasketööstuse märk, võib süsinikdioksiidi heitkogus olla ka riigi majanduskasvu mõõtmise meetod. Sellegipoolest on kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine ülemaailmse tähtsusega mitte ainult keskkonnakaitsjate, vaid iga humanitaar- ja keskkonnateadliku riigi jaoks oluline eesmärk. Praegu on 192 riiki vastu võtnud Kyoto protokolli, mille eesmärk on paljude muude eesmärkide hulgas vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2012. aastaks 55% võrreldes 1990. aasta tasemega.
Tänapäeva maailmas on väljakujunenud majanduses suured, kuid vähenevad süsinikdioksiidi heitkogused, samas kui uued majanduslikud hiiglased arengumaades suurendavad oma heitkoguseid kiiresti.
Hiina
Hiina heidab peaaegu kaks korda rohkem kasvuhoonegaase kui USA, mis ületas 2006. aastal maailma suurimat atmosfääri süsinikdioksiidi panustajat. Täna moodustab riik umbes 23 protsenti kogu ülemaailmsest CO2 heitkogusest. Ameerika Ühendriikide valitsuse hinnangul kahekordistab Hiina suurte reformide tõttu 2040. aastaks oma heitkoguseid tänu suurele sõltuvusele fossiilkütustest terasetootmises ja elektrisektoris. Kuni viimase ajani oli Hiina kõhklev heitkoguste eesmärkide seadmisel, mis kasvavad jätkuvalt, ehkki aeglasemalt.
Ühendriigid
USA ei ole kunagi sõlminud siduvat lepingut kasvuhoonegaaside ohjeldamiseks, kuid on vähendanud rohkem süsinikdioksiidi heitkoguseid kui ükski teine riik. Riik on tempos, et täita Obama administratsiooni 2009. aasta lubadust vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid aastaks 2005 17% võrra.
Kahjuks on CO2 heitkogused viimasel ajal tõusnud, kuna riik võitleb 2008. aastal alanud majanduslangusest taastumiseks. President Obama administratsioon ei ole alati saanud Kongressi toetust, kuna see tähendab majandusliku tasakaalu tasakaalustamist ja heitkoguste vähendamist, ei ole alati käimas ja poliitilised fraktsioonid pakuvad märgatavalt erinevaid strateegiaid selle kohta, kuidas seda kõige paremini teha. Enamik selle riigi „puhta õhu” õigusakte on keskendunud mootorsõidukite kütusesäästu parandamisele ning olemasolevate ja uute elektrijaamade süsinikdioksiidi saastamise vähendamisele.
India
Järgnevatel aastatel kavatseb India kahekordistada oma söetootmist, et toita riiklikku elektrivõrku, mis kannatab üha sagedasemate elektrikatkestuste all. Rahvas seisab silmitsi raske kasvuhoonegaaside piiramise probleemiga, isegi kui selle elanikkond ja majandus kasvavad jätkuvalt. 2010. aastal võttis riik vabatahtlikult kohustuse vähendada 2020. aastaks süsinikdioksiidi heitkoguseid 20–25% võrra võrreldes 2005. aasta tasemega (võrreldes majandustoodanguga).
Kokkuvõttes võib öelda, et kui tegemist on tänapäeva süsinikdioksiidi heitkogustega, \ t
Suurimad panustajad ülemaailmsesse soojenemisse riikide kaupa
- Vaadake teavet kui:
- Nimekiri
- Diagramm
Koht | Riik | CO2 heitkogustest |
---|---|---|
1 | Hiina | 23, 43% |
2 | USA | 14, 69% |
3 | India | 5, 70% |
4 | Venemaa Föderatsioon | 4, 87% |
5 | Brasiilia | 4, 17% |
6 | Jaapan | 3, 61% |
7 | Indoneesia | 2, 31% |
8 | Saksamaa | 2, 23% |
9 | Korea | 1, 75% |
10 | Kanada | 1, 57% |
11 | Iraan | 1, 57% |