Toidu tarbimine riikide kaupa

Päevaste kalorite järgi tarbib Austria rohkem kaloreid kui ükski teine ​​riik, millele järgneb Ameerika Ühendriigid. Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduainete bilansi kohaselt viitab toidu tarbimine inimtoiduks ettenähtud toidule. Erinevused tegeliku koguse suhtes, mis on kasutatud olemasoleva kogusega võrreldes, võivad mõnikord olla laiaulatuslikud, võimaldades kõrgel tasemel jäätmeid ja kaotusi toidus, mis jõuavad majapidamistesse mitmesugustes etappides, nagu näiteks ladustamine, ettevalmistamine, toiduvalmistamine ja plaatijäätmed. FAO annab keskmiseks minimaalseks päevanõudeks 1800 kilokalorit (7500 kilojouli). Kui Austria ja Ameerika Ühendriigid on päevakooriatarbimise tabelis esikohal, siis riigid, kes tarbivad inimese keskmist toidutarbimist, on Burundi ja Eritrea.

Milline riik sööb kõige rohkem?

Vastavalt FAO tarbimisindeksile kokku 172 riigist on enamik arenenud riike ülaosas, kusjuures enamik arengumaade riike on alumisest allosast. Aastatel 2006–2008 oli Austrias kõrgeim keskmine toidutarbimine elaniku kohta 15 900 kilojouli ning samal perioodil oli USA tarbimise tase 15, 690 kilojouli. Teisest küljest oli Eritrea samal perioodil keskmine toitumine inimese kohta 6 650 kilojouli ja Burundis 7, 030 kilojouli. Viimase 50 aasta jooksul on kogu maailmas kalorite tarne elaniku kohta kasvanud pidevalt, kuid suundumused on erinevates piirkondades muutunud. Okeaanias ja Euroopas on pakkumine olnud kogu 50 aasta jooksul peaaegu püsiv, samas kui teistes piirkondades on see pidevalt kasvanud. Kõige olulisem kasv on olnud Aafrikas ja Aasias. Järsk tõus peamiselt maailma vaestes piirkondades tähendab, et viimastel aastakümnetel on maailma kalorite pakkumise suundumused lähenenud. Praegu on maailma toiduainetega varustatus maailmas võrdsem kui eelmisel sajandil ning sarnaselt on enamikus maailma riikides olnud jätkuvalt vähenev ebavõrdsus.

Majandusareng, toiduvarustus ja elustiil

Majandusareng on tavaliselt seotud riigi toiduga varustamisega ja sellest tuleneva toitumishäirete kõrvaldamisega ning seeläbi riigi üldise toiteväärtuse paranemisega. Lisaks toob see kaasa ka kvalitatiivsed muutused toidu tootmise, levitamise, töötlemise ja turustamisega. Suurenenud linnastumine on avaldanud suurt mõju üksikisikute toitumisele ja eluviisidele ning mitte kõik ei ole positiivsed. Töö-, toitumis- ja vaba aja muutumist on alati mainitud kui toitumisalast üleminekut ning need aitavad märkimisväärselt kaasa uute nakkushaiguste tekkimisele kõikides riikides, sealhulgas vaestes ja arengumaades. Pealegi kiirenevad nende mustrite muutumise määrad eriti madala sissetulekuga ja keskmise sissetulekuga riikide hulgas. Toitumisele üleminekut iseloomustavad toitumisharjumuste muutused on seotud nii kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete muutustega toitumises. Toidumustritega kaasnev negatiivne muutus hõlmab üleminekut suurele energiatihedusele, millele on lisatud suhkrute ja rasvade oluline roll, küllastunud rasvade suur tarbimine, esmased loomsetest allikatest. Teisest küljest on vähenenud tarbimiskiud ja komplekssed süsivesikud, vähenenud puu- ja köögiviljade tarbimine. Need muutused toitumis- ja tarbimisharjumustes on muutnud elustiili muutusi, mis hõlmavad füüsilise aktiivsuse vähenemist töö ja vaba aja jooksul.

Toitumisharjumusi määravad tegurid

Toitumine paljudes maailma riikides on aja jooksul arenenud ning neid mõjutavad arvukad tegurid ja keerulised suhted, sealhulgas kultuuritraditsioonid, sissetulek, individuaalsed eelistused ja veendumused, hinnad, sotsiaalsed, geograafilised, majanduslikud ja keskkonnategurid. Kõik need tegurid muu hulgas suhtlevad keerukalt ja keerukalt erinevate inimeste toitumisharjumuste kujundamiseks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel võib toitainete, nagu valk, energia ja rasvad, makroelementide keskmine elaniku kohta saada kõikidest toidukaupadest. Sellised siseriiklikest andmetest saadud keskmised ei pruugi siiski otseselt vastata tegeliku kättesaadavuse kohta elaniku kohta, mis tugineb mitmetele muudele teguritele, nagu ebavõrdsus toidu kättesaadavusele.

Milline riik sööb kõige rohkem?

Koht	Riik	Keskmine päevane tarbimine elaniku kohta (kilokalorites)
1	Austria	3800
2	Ühendriigid	3750
3	Kreeka	3710
4	Belgia	3690
5	Luksemburg	3680
6	Itaalia	3650
7	Malta	3600
8	Iirimaa	3590
9	Portugal	3580
10	Saksamaa	3540
11	Kanada	3530
12	Prantsusmaa	3530
13	Iisrael	3530
14	Türgi	3500
15	Rumeenia	3490