Kas keegi elab Gröönimaal?

Gröönimaa on Taani Kuningriigi autonoomne riik. Riik on maailma suurim saar ja asub Põhja-Atlandi ja Arktika ookeanide vahel. Geograafiliselt asub Gröönimaa Põhja-Ameerika mandril, kuid poliitiliselt ja kultuuriliselt peetakse saart Euroopa osaks.

Kes elab Gröönimaal?

Gröönimaa pindala on 836, 330 ruut miili ja seda elab ainult 56 000 inimest. Gröönimaa inuittide arv moodustab sellest elanikkonnast kaheksakümmend kaheksa protsenti, ülejäänud 12% moodustavad Taani ja teised Euroopa rühmad. 0, 1-kohaline elanikkonna tihedus ruutkilomeetri kohta muudab Gröönimaa üheks maailma kõige vähem asustatud piirkonnaks. Siiski ei ole elanikkond võrdselt jaotatud, sest mõned riigi osad ei ole karmide kliimade tõttu lahendatud.

Inimeste asunduse ajalugu Gröönimaal

Arvatakse, et Gröönimaal asuv inimlik lahendus ulatub umbes 4500 aastani, kui Arktika rahvad siirdusid nüüdsest Kanadast. 10. sajandil elasid Norsemenid pärast Islandi vallutamist piirkonnas. Leif Erikson sõitis Gröönimaalt Põhja-Ameerikasse ja sai esimeseks eurooplaseks, kes jõudis Põhja-Ameerika mandrile, 500 aastat enne Christopher Columbuse jõudmist Kariibi mere piirkonda. Hiljem asus inuittide populatsioon 13. sajandil Gröönimaale.

Kuigi norralased mõjutasid Gröönimaa kultuuri ja poliitikat, oli alles 10. sajandil, et saar oli Norra kontrolli all. 15. sajandi lõpus vaevasid Norrat mitmed haigused, sealhulgas must surm, sundides riiki loobuma oma ülemereterritooriumide, sealhulgas Gröönimaa kontrolli alt. Portugal võttis saare üle kontrolli ja nimetas selle ümber Terra do Lavradoriks .

Taani taastas 17. sajandi alguses huvi Gröönimaa vastu, kui saarest sai Taani toodete oluline turg. Norra ja Taani liitsid oma territooriumi kontrolli alles kuni 1814. aastani, mil Norra ei suutnud alliansi enam säilitada. Gröönimaa sai ametlikult Taani 1953. aastal ja 20 aastat hiljem Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) liige. Pärast 1982. aasta rahvahääletust otsustas Gröönimaa EMÜst välja astuda.

Elu kaasaegses Gröönimaal

Gröönimaa on maailma karmimate ja kaugemate riikide hulgas, kuid selle asukoht ja kliimatingimused ei ole takistanud kaasaegse kultuuri levikut saarele. Kliimamuutused muudavad mõningaid varem elamiskõlbmatuid nurkasid inimelusteks. Enamikus asustatud piirkondades on tänapäevastele linnadele iseloomulikud sillutatud maanteed, kaubanduskeskused, supermarketid, ööklubid ja muud kaasaegsetele linnadele iseloomulikud rajatised. Sisserändajate eelistatud sihtkohad on pealinn Nuuk ning Qeqqata, Ilulissat ja Aasiaat linnad.