Kus on Bab El-Mandebi väin?

Kirjeldus

Bab el-Mandebi väin on väga strateegilise ja majandusliku tähtsusega väina, mis ühendab Läänemere loodes Adeni lahe ja India ookeaniga kagus. Samuti eraldab väina Araabia kirdeosas Aafrika kontinendist edelas. Bab el-Mandeb tegutseb ka seostena India ookeani ja Vahemere vahel Punase mere ja Suesi kanali kaudu. Jemeni saar Perim jagab väina kaheks kanaliks, idapoolset kanalit nimetatakse Aleksandr väina ja on umbes 3 kilomeetrit lai, samas kui lääneosas asuv Dact-el-Mayuni kanal on 26 km lai.

Ajalooline roll

Arvatakse, et iidses maailmas oli Bab el-Mandebi väina palju madalam kui see, mis täna on, võimaldades kaasaegsete inimeste varaseim ränne üle väina. Kohalike teadmiste kohaselt on võimalik, et väina oli 1901. a. Ajavahemikus 100 kuni 940 valitses Aksumite impeerium Eritrea ja Põhja-Etioopia piirkonnas ning hoidis nende kontrolli all Bab el-Mandebit. 1799. aastal vallutasid väina ääres asuva Perimi saare Britid, kes seejärel püstitasid 1861. aastal saarele tuletorni, võimaldades Briti mõjutada strateegilisi kaubateid Bab el-Mandebi ääres. Väina nimi, Bab el-Mandeb, tähendab araabia keeles „pisarate väravat”, mis viitab selles piirkonnas toimunud laevahuku suurele arvule. Araabia legendid räägivad ka inimeste ulatuslikust uppumisest Bab el-Mandebi vetes maavärina ajal, mis eraldas Araabia maavärinad Etioopiast.

Kaasaegne tähendus

Bab el-Mandeb on strateegiline naftakaubanduse tee Lähis-Ida ja Euroopa riikide vahel. See võimaldab Suitsi kanali kaudu otsest ühendust Pärsia lahe ja Vahemere vahel. Selle väina sulgemine sunnib seega Pärsia lahe naftatankereid navigeerima kogu Aafrika lõunaosas põhja poole, et jõuda Euroopa Liidu riikidesse, maksates tohutuid kaotusi aja ja raha osas. Lisaks naftale on väina ka navigeerimiskanal Lähis-Ida ja Vahemere piirkonna riikide vahel liikuvatele nafta-alustele laevadele. Praegu on ette nähtud sild, mida nimetatakse perspektiivselt "Sarvide sildaks", et ehitada üles Bab el-Mandebi väin Jemeni ja Dibjouti vahel.

Elupaik ja bioloogiline mitmekesisus

Bab el-Mandeb toetab Eritrea rannikualade ökoloogilist piirkonda selle kaldal. Piirkonna kliima on kuum ja kuiv, seal on aastas sademete hulk vähem kui 100 millimeetrit. Võimalikud on temperatuuri maksimumid 33 ° C, kuigi piirkonnas valitsevad keskmisele temperatuurile lähemal 27 ° C. Rannikupiirkonna maastik selles ökoloogilises piirkonnas koosneb liiva- ja kruusakattega tasandikest, kus kaldajoonel leidub kiviseid paljandeid ja mõningaid vanu korallriffe. Selles elupaigas ei toetata palju bioloogilist mitmekesisust. Dorcas gazelles, Soemmerringi gazellid ja Salt's dikdiks on mõned selle ökosüsteemi tavalised liigid. Bab el-Mandebi väin ja sellega ümbritsev Punase mere piirkond näivad siiski sügisel hooajal mõningaid lindude lindude rännakuid, nagu stepi-kotkad ja steppe. Rannikualade taimestik on rohumaade stepid, maitsetaimed ja põõsad ning mõned kaldal kasvavad ka halofüütiliste taimede liigid. Inimesed selles ökoloogilises piirkonnas on väikesed ja piirduvad peamiselt väikeste kaldapiirkondade kaluriküladega.

Keskkonnaohud ja territoriaalsed vaidlused

Bab el-Mandebi väina ümbritsevas piirkonnas domineerivad nii keskkonna- kui ka territoriaalsed ohud. Gazellide salaküttimine, pesitsevad merelinnud ja ohustatud kilpkonnaliigid Eritrea rannikualade ökoloogilises piirkonnas ohustavad nende loomade ellujäämist. Samuti ohustab piirkonna elupaiku ka tulevane oht rannikualade arengule ja kasvavale elanikkonnale kuuluvate kariloomade liigne karjatamine. Lisaks ökoloogilistele ohtudele on Bab el-Mandebi piirkonnas tegutsevate välisfirmade ohutus ja turvalisus samuti suur probleem. Väidet läbinud veeteed on kasutanud mitu poliitilist jõudu minevikus relvana, mis põhjustab oma vaenlastele rahalisi kaotusi. Yom Kippuri sõja ajal blokeerisid Egiptuse jõud Iisraeli kaupade importi ja eksporti, sulgedes Bab el-Mandabi väina. 2002. aastal ründasid Jeemeni rannikul terroristid Prantsuse tankerit. Jeemen kasutab ka nafta ja naftatoodete kauplemiseks väina veetee ning kõik selle väina vaba liikumise takistused tähendaksid Jeemenile rahalist katastroofi ning mõjutaksid ka nafta- ja naftahindu kogu maailmas.