Kus on Krim?

Krimmis on poolsaar, mis asub Musta mere põhjarannikul 10 000 ruut miili ulatuses. See asub Ukrainast Hersonist lõuna pool ja Venemaal Kubanist lääne pool. Ajalooliselt on piirkonda hõivanud paljud tsivilisatsioonid tsimmerlastelt, sküüdidelt, roomlastelt, bulgaritelt, saatsaridelt ja Kipchakidelt. Aastatel 1441–1783 oli Krim osariigi impeeriumi osa pärast seda, kui ta oli kuldse orda järel. Hiljem liitusid venelased sellega ja said 1921-1991 Nõukogude Liidu osaks.

Krimmi geograafia

Lisaks Musta merele piirneb poolsaarega ka Azovi meri. Krimmis on oma ainus piiri piiri Kherson Oblast Ukrainas põhja. Maapiiri moodustavad loomulikult ulatuslik madalate laguunide süsteem, mida tuntakse Sivash või Rotten Sea. Täpsemalt, piiri ühendab Hersoni oblastis asuv Henichesk Raion. Isthmus Perekop, 3.1-4.3 miili laiune maaelus, ühendab Krimmi ja Ukrainat ning asub Musta mere ja Sivashi vahel. Sillad ühendavad Krimmi ka Mandri-Ukrainaga. Krimmi poolsaarel on palju väiksemaid poolsaare, sealhulgas Tarkhankuti poolsaar ja Kerchi poolsaar. Territooriumil on ka palju põldusid, nagu näiteks Akburuni neem ja Cape Priboiny. Poolsaare rannajoont katkestavad mitmed sadamad ja lahtid.

Krimmi maastik

Krimmi mäed kulgevad paralleelselt poolsaare kagurannikuga. Mäed asuvad Mustast merest umbes 5-8 miili kaugusel ja neid toetavad paralleelsed paralleelsed mägipiirkonnad. Esmane vahemik tõuseb järsult Musta mere põrandast 1, 969 ja 5, 069 jala kõrguseni. Kõrgeim Krimmi juga, Uchan-su, asub vahemike lõunapoolsetel nõlvadel. 257 jõe ja suurte voogude võrgustik poolsaarel tekitab peamiselt vee sademeid. Kõige pikem nendest jõgedest on Salhir, mille pikkus on 127 miili. Teised märkimisväärsed jõed on Uchan-su, Alma, Indool ja Burulcha. Samuti asub Krimmis üle viiskümmend soola järve ja soola pannid. Osa suuremast Pontic-Kaspia merepiirkonnast ulatub Krimmi mägede jalamist põhja loodesse. Sellele piirkonnale on iseloomulik semiarid preeriamaa. Krimmi mägede ääres on roheline maastik, mis kulgeb kagupiirkonnas.

Krimmi puudutavad vaidlused

Krimmi on olnud Venemaa ja Ukraina vaheliste territoriaalsete ja poliitiliste vaidluste objektiks. Aastatel 1991 kuni 2014 oli Krimmis tunnustatud iseseisvat vabariiki Ukrainas. Venemaa lisas piirkonna 2014. aastal ja kehtestas haldusraamistiku. Krimmi valitseb praegu kaks Venemaa föderaalset teemat. Kuigi referendum toimus Venemaa, Ukraina ja enamiku ülemaailmse kogukonna liitumiseks nõuab, et poolsaar oleks osa Ukrainast. Vene okupatsiooni Krimmis toetavad ainult Põhja-Korea, Venezuela, Sudaan, Boliivia, Zimbabwe, Süüria, Kuuba ja Nicaragua.

Krimmi demograafia

2014. aasta rahvaloendus paneb Krimmi elanikkonnale 2 284 000 elanikku ja asustustihedus 219, 1 ruut miili kohta. Piirkonna elanike etniline koosseis on lisaks vene, ukraina ja krimmi tatarile lisaks väikestele valgevenelaste, armeenlaste ja juutide populatsioonidele. Muret on tekkinud seoses Krimmi tatari keele jätkusuutlikkusega, mida peeti 2013. aastal väljasuremise äärel. Umbes 58% Krimmist järgivad kristlust, samas kui 15% on moslemid ja 10% on usklikud.