Milline valitsus on Hollandil?

Madalmaad on Madalmaade Kuningriigi moodustav riik. Riik on osa Lääne-Euroopast. Sellel on ka Kariibi mere piirkonnas asuvad saare territooriumid. Alates 2017. aasta jaanuarist on riigis umbes 17, 1 miljonit inimest, kusjuures enamik rahvast on etniliselt hollandi. Holland on põhiseaduslik monarhia ja parlamentaarne demokraatia. Riigi juhtimisele ja poliitikale on iseloomulik püüdlus saavutada konsensust olulistes küsimustes. Holland on 2010. aasta ökonomisti edetabeli järgi üks demokraatlikumaid riike maailmas.

Hollandi põhiseadus ja poliitika

Riigi poliitika toimub parlamendi esindusdemokraatia, monarhia ja detsentraliseeritud ühtse riigi kontekstis. Riigi poliitika ja juhtimise eesmärk on saavutada konsensus poliitilises klassis ja ühiskonnas väga olulistes küsimustes. Põhiseadust kohaldatakse ainult kuningriigi Euroopa osas, samas kui kuningriigil on oma valitsemist ka oma kuju, sealhulgas ka oma territooriumid Kariibi mere piirkonnas. Madalmaades ei ole põhiseaduslikke kohtuid ning kohtunikel ei ole lubatud ka seadusi läbi vaadata. Kuid rahvusvahelised lepingud ja põhikiri tühistavad Hollandi õiguse ja põhiseaduse. Kõik põhiseaduse muudatused tuleb arutada ja kinnitada riigi peakorteri kaks maja. Riigi peamised poliitilised institutsioonid on monarhia, parlament, kohtusüsteem ja kabinet. Teiste valitsustasandite hulka kuuluvad omavalitsus, provintsid ja veekogu. Hollandis ei ole traditsioonilist võimuvahetust parlamendi ja valitsuse vahel, kes jagavad seadusandlikke volitusi. Valitsus täidab täidesaatvat võimu, samas kui kohtusüsteem jaguneb kaheks eraldi kohtusüsteemiks.

Madalmaade monarhia

Madalmaid on juhtinud Orange-Nassau maja. Praegune monarhia loodi 1813. aastal pärast seda, kui oranži prints prantslased olid riigist välja saadetud ja 1815. aastal kinnitatud. Põhiseaduslikult juhib monarh riigit ja mängib olulist rolli valitsuse ja seadusandliku protsessi loomisel. Monarh juhatab riiginõukogu ex officio liikmena ja nõustab kabinetit. Kuningas nimetab isiku, kes juhib kabineti moodustamise läbirääkimisi ja nimetab kabineti pärast läbirääkimiste lõpetamist.

Madalmaade kabinet

Madalmaade valitsus koosneb monarhist ja kabinetist. Monarhi funktsioon piirdub valitsuse moodustamisega ja ei mõjuta otseselt valitsuse otsuseid. Ministrid moodustavad ministrite nõukogu, kes algatab ja sõnastab valitsuse poliitika. Täitevnõukogu kohtub igal reedel Binnenhofis, et arutada riiki mõjutavaid küsimusi ja kujundada poliitikat. Enamik ministreid juhib valitsusministeeriume, kuid ka portfellita ministrite ametisse nimetamine on lubatud.

Madalmaade peaminister ja kohtusüsteem

Madalmaade parlament on tuntud ka kui riigi kindral ja jaguneb alumisse (teise) koja ja ülemise (esimese) koja koosseisu. Mõlemad majad reguleerivad seadusi ja arutavad kabineti tegevust. Ülemkoja liikmed valitakse iga nelja aasta järel, samal ajal kui alamkoja liikmed valitakse kaudselt provintsi nõunike poolt. Kohtusüsteem koosneb ringkonnakohtutest, apellatsioonikohtutest ja Riigikohtust. Valitsusel on õigus teha kohtunikke ametisse nimetamise ajal, kui kohtunikud nimetatakse ametisse kuni 70-aastaseks saamiseni