Milline valitsus on Usbekistanil?

Lühiülevaade

Usbekistani Vabariik on üks kahest topelt lukustatud riigist maailmas. Seda piiravad viis riiki, mis ei asu Kasahstanis, Tadžikistanis, Kõrgõzstanis, Afganistanis ja Türkmenistanis. See on presidendi põhiseaduslik vabariik, kus president on nii riik kui ka valitsus. Täidesaatev võim on valitsusega, samal ajal kui seadusandlik võim on Riigikogu kahe kojaga. Kohtusüsteem koosneb Riigikohtust, konstitutsioonikohtust ja kõrgemast kohtust. Usbekistani valitsus tagab juhised riigi majanduse tõhusa toimimise, seaduse rakendamise ning sotsiaalse ja kultuurilise arengu kohta.

Usbekistani valitsuse õiguslik alus on Usbekistani põhiseaduses. Valitsus on kolmel tasandil: täidesaatev, seadusandlik ja kohtusektor. 1992. aasta põhiseadusega loodi ametivõimude lahusus kolme valitsuse vahel. Kuigi valitsusasutuste nimed on alates iseseisvumisest alates muutunud 1991. aastal, on institutsioonid endiselt sarnased enne Nõukogude Liidu lagunemist. Valitsuse peamisteks rollideks on kõrgeima assamblee seaduste ja poliitikate rakendamise tagamine majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu järkjärguliseks elluviimiseks.

Usbekistani valitsuse täitevvõimu osakond

Täitevvõimu koosneb presidendist, peaministrist, ministritest ja ministri asetäitjatest. President valitakse viieaastaseks ametiajaks vabal ja õiglastel valimistel. Ta nimetab peaministri ja ministri asetäitja, kes on tema kabineti osa. Presidendile antakse põhiseadusega ülim täidesaatev võim. Samuti on tal õigus määrata kohtute kohtunikud, kuulutada välja sõda või erakorraline olukord ning lahutada parlament. Täitevvõim on endiselt kõige võimsam valitsemisala, kusjuures mõned täidesaatva dekreediga asendatakse põhiseaduse mõned demokraatlikud tunnused. President, peaminister, ministrid ja ministri asetäitjad moodustavad ministrite kabineti, kes vastutab riigi tõhusa toimimise eest.

Usbekistani valitsuse seadusandlik haru

Usbekistani valitsuse seadusandlikku haru nimetatakse Oliy Majlisiks või Riigikogule. Ülemnõukogu sai 1995. aastal üle kõrgeima Nõukogude Liidu ja jäi ühekojaliseks kuni 2005. aasta jaanuarini. Parlamendil on seadusandliku koja koosseisus 150 ja 100 senati valitud piirkondlikest valimisringkondadest ja ringkondade istungil viieks aastaks. Senaadi 84 liiget valitakse otse, 16 presidenti. Nii seadusandlikku koja kui ka senati juhivad esimehed, kellel ei ole tähtaega. Seadusandja kohtub vaid paar päeva aastas ja tal on vähe volitusi seaduse kujundamiseks, kuna võim on täitevvõimuga.

Usbekistani valitsuse kohtunik

Usbekistani valitsuse kohtuvõimu moodustavad Riigikohus, põhiseaduslikud ja kõrgemad majanduskohtud. Kohtud kasutavad kohtuvõimu, kuigi volitused on varjutanud täitevvõim. Kohtusüsteemil puudub iseseisvus, kuna presidendil on volitused määrata ja vabastada siseriikliku kohtu kohtunikud.