Millised on Indoneesia peamised loodusvarad?
Indoneesia Vabariik asub Vaikse ookeani ja India ookeani vahel Kagu-Aasias. Indoneesia piirneb Paapua Uus-Guinea, Malaisia, Ida-Timor, Vietnam, Filipiinid, Singapur ja Austraalia. Rahvas võtab üle 735 358 ruut miili, mis jagunevad üle 13 000 saare ja kus elab hinnanguliselt 261 miljonit inimest. Enamik elanikkonnast on moslem ja elab peamiselt Java saarel. Indoneesia on suuruselt kolmas demokraatlik riik ja tal on suurim moslemi elanikkond maailmas. Indoneesia on varustatud rikkalike loodusvaradega. Rahvusel on ka viljakad mullad, mis toetavad mitmesuguseid rahakultuure. Indoneesia on peamine kaupade, nagu kohv, kummi, puit, palmiõli ja kakao, tarnija maailmaturule ning vähemal määral ka tee, suhkur, kopra, vürtsid ja tubakas.
Kaevandustööstus
Kaevandussektor on üks suurimaid tööstusharusid riigis, kuna seda toetavad suured ära kasutatavad ja ettenägematud maardlad. Riigi maavarade eksporti domineerivad maagaas ja toornafta. Muu suur mineraalide eksport hõlmab kivisüsi, niklit, boksiiti, kulda, tina ja vaske. 1989. aastal moodustas nafta ja maagaas üle 90% 10 miljardi USA dollari ekspordist. Riigi tööstusareng põhineb suurel määral ka mineraalse rikkuse omamaisel töötlemisel. Enamik mineraale eksporditakse siiski töötlemata või pooltöödeldud kujul tööstusriikidesse nagu Jaapan.
Õli
OPECi kvootide eraldamisel oli riigi naftatootmine 1994. aasta märtsis toimunud OPECi ministrite kohtumisel 1, 445 miljonit bpd. Kvoot moodustab umbes 6% OPECi ülemaailmsest tootmisest. Kaubanduslikult kasutatavad naftavarud avastati 1883. aastal Sumatra põhjaosas ning seetõttu on riigi naftatööstus üks vanimaid maailmas. Hollandi kuninglik ettevõte oli 1890. aastal nafta uurimisel esimesena riigis. Hiljem liitus ettevõte Briti Shelli transpordi- ja kaubandusettevõttega 1907. aastal, et moodustada kuninglik hollandi kate. Royal Dutch Shell Company domineeris naftavarude uurimisel esimestel aastatel, kuid varsti liitus sellega ka selliste firmadega nagu Caltex pärast Duri ja Minase naftaväljade avastamist. Pärast iseseisvumist jäi valitsus lepingu tingimustele rangemaks ja asutas Pertamina riikliku nafta- ja gaasiettevõttena, et suurendada tööstuse eeliseid rahvale. 1990ndatel oli rahvusel 5, 44 miljardit barrelit tõestatud naftavarusid.
Maagaas
Indoneesia kuulub maailma veeldatud maagaasi juhtivate tootjate hulka. Riigis on oma piirides 67, 5 triljonit kuupjalga maagaasivarusid ning tõenäolised reservid on hinnanguliselt umbes 12 triljonit kuupmeetrit. Veeldatud maagaasi eksportimist soodustavad PT Badak ja PT Arun tehased, mis kondenseerivad maagaasi jahutamise teel, et võimaldada vedu tankerite kaudu. 1990. aastaks teenis gaasieksport ekspordituludest ligikaudu 3, 7 miljardit dollarit. Ressursside nõudlus tõi kaasa ka Natuna gaasivälja uurimise, mis asub Lõuna-Hiina merel ja on riigi suurim gaasiväljak, millel on kõrge süsinikdioksiidi sisaldus.
Kivisüsi
Indoneesias on hinnanguliselt 4, 2 miljardit tonni tõestatud söevarusid ja veel 12, 9 miljardit tonni tuletatud reserve. Suurem osa reservidest on Ida- ja Lõuna-Kalimantanis ja Lõuna-Sumatras. Söe tootmine vähenes 1970. aastatel subsideeritud nafta edendamise tõttu. Tootmise langus aitas kaasa jõupingutustele selle kasutamist kohalikes tsemendi- ja elektrijaamades ning 1990. aastaks oli kogutoodang tõusnud 11 miljoni tonnini.
Vask
Rahvaste vaskreservid leiduvad ümber Grasbergi ja Ersbergi alade, kus elab 15 miljardit tonni tõestatud ja tõenäolisi vase varusid. Grasbergi deposiit avastati pärast seda, kui Freeport Indonesia kaevandusettevõte ammendas Erstberg Mountaini kaevanduse. Riik on praegu viies suurim vase tootja maailmas.
Kuld
Kuldtoodangu kohta teatati Freeport Indoneesia kaevandusettevõttest esialgu vase kaevandamise kõrvalsaadusena. Kulla kogutoodang oli 1989. aastal ligikaudu 13 227 naela ja sellest 8188 naela tootis Freeport Indonesia Company. Ka Kalimantani ümbruses toimunud väikesemahuliste operatsioonide käigus toodeti sel aastal ebaseaduslikult 39 683 naela. Praegu on riik 8. suurim kulla tootja maailmas, mille aastane toodang on umbes 100 tonni alates 2013. aastast.
Tina
Rahvusel on hinnanguliselt 740 miljonit tonni tõestatud tina reserve ja see on mineraali suureks eksportijaks. Rahvus on ka Tina tootvate riikide assotsiatsiooni liige, kes piiras oma tinaeksporti 31 500 tonnini 1989. aastal, mis kehtestati pakkumise haldamiseks.
Boksiit
Indoneesias on kokku 396 miljonit tonni boksiidi varusid, mis avastati Bintani saarel Kalimantan Barati provintsis. Jaapan tarbib suurema osa riigi ekspordist.
Nikkel
Indoneesia on üks maailma suurimaid niklitootjaid ning selle hinnangul on 12% maailma nikli varudest, mis on umbes 367 miljonit tonni tõestatud varudena. Riik on praegu maailma suuruselt viies nikli tootja.
Puit
Rahvusel on ka piirkonna suurimad ärakasutatavad troopilised metsad, nimelt Papua ja Kalimantan, mis toetavad tervet puidutööstust. Esimesed maailma suurimad vihmametsad on koduks 29 000 taimeliigile ja 3000 loomaliigile. Puidutööstus on alates 1960-ndatest aastatest püsivalt kasvanud seaduslike ja ebaseaduslike puidutöötlejatega, kes on suunatud konkreetsetele puuliikidele, nagu Teak ja Meranti, mis on suure nõudlusega tänu oma punakasele kergesti töödeldavale puidule, mis on samuti märkimisväärselt kerge. Kohapeal toodetud Vennes ja vineer tarbitakse kas kohapeal või eksporditakse. Metsade liigne ärakasutamine on toonud kaasa ulatusliku raadamise ja olulise keskkonna halvenemise. Keskkonnaseisundi halvenemise kiirust kiirendavad veelgi metsamajanduste ümberkorraldamine põllumajandusvaldkondadeks.
Loodusvarade kirous
Hoolimata sellest, et neid on õnnistatud rohkete loodusvaradega, elab umbes 11, 2% Indoneesia elanikkonnast allpool vaesuspiiri. Riigi arengutasemel on ka mahajäänud Singapuri, Taiwani ja Lõuna-Korea areng. Akadeemikud kogu maailmas, kes uurivad sarnast nähtust kogu maailmas ressursirikastes riikides, nimetavad seda „loodusvarade nähtuseks”. See nähtus kirjeldab vastuolulist seost rahva majandusliku tulemuslikkuse ja loodusvarade rikkuse vahel. Selle ainulaadse nähtuse üks peamisi toetajaid on see, mida majandusteadlased nimetavad “Hollandi haiguseks”, mis on nähtus, kus konkreetse sektori areng toob kaasa teiste sektorite vähenemise.
