Millist valitsust Burkina Faso omab?

Burkina Faso on Lääne-Aafrikas asuv väike riik, mis sai iseseisvuse 1960. aastal. Riik on oma ajaloo jooksul vaevanud sõjaväelise riigipöörde ja diktaatorliku juhtkonna poolt. Burkina Faso valitsussüsteem on poolpresidendiline vabariik, kus riigipea on president, samas kui valitsusjuht on peaminister.

Konstitutsioon

Burkina Faso põhiseadus on riigi kõrgeim seadus ja Burkina Faso on alates iseseisvumisest 1960. aastal vastu võtnud mitu põhiseadust. Esimene põhiseadus võeti vastu 27. novembril 1960, mis nägi ette kolme valitsemisala. Kuid see põhiseadus peatati 1966. aastal president Lamizana poolt, kes lõpetas ka seadusandja, eeldades täielikku täitevvõimu ja seadusandlikku võimu. Riigi teine ​​põhiseadus võeti vastu 1970. aastal, mis dikteeris kõigi demokraatlike institutsioonide taastamist, kuid peatati hiljem 1974. aastal pärast sõjalise valitsuse asutamist. Kolmas põhiseadus loodi 1977. aastal, kuid see kaotati peagi pärast 1980. aasta riigipööret. Praegune põhiseadus võeti vastu 1991. aastal ja seda muudeti hiljem 2000. aastal.

Valitsuse harukontor

Burkina Faso põhiseaduses nähakse ette täitevvõimu loomine, mille põhiülesanne on valitsuse poliitika rakendamine, samuti rahvuslike huvide hoidja rahvusvahelistes küsimustes. Täitevvõimu koosneb presidendist, peaministrist ja kabinetist. Presidendi valimine toimub rahvahääletusel demokraatlike üldvalimiste ajal, mis toimuvad iga viie aasta järel. Esialgu nägi põhiseadus ette presidendivalimiste seitsmeaastase ametiaja, kuid 2000. aastal muudeti seadust ja tähtaega lühendati viie aastani. Presidendil on seadusandja nõusolekul volitatud nimetama peaminister. Burkina Faso täitevvõimu on vaevanud sõjaväelised riigipöörded kogu riigi ajaloos, kuna riigil on iseseisvuse saamise järel seitse valitsusjuhti, kellest paljud on olnud režiimid, mis oluliselt kahjustasid põhiseadust.

Valitsuse seadusandja

Praktikas on Burkina Fasosel ühekojaline parlamentaarne süsteem, mis koosneb 127-liikmelisest rahvusassambleest, mille liikmed valitakse proportsionaalse esindatuse alusel mitmekohalises valimisringkonnas ning nad teenivad viis aastat. Muudetud põhiseaduse kohaselt peaks Burkina Fasol teoreetiliselt olema kahekojaline parlament, mis koosneb senati ja rahvusassambleest. Senati ei ole aga olemas ja on ainult üks rahvuskogu koda. Riigi viimased valimised toimusid 29. novembril 2015 ja järgmised valimised toimuvad 2020. aastal.

Senat

Senat on seadusandja ülemine maja ja see loodi 2012. aastal põhiseaduse muudatuste kaudu. Algne ülemine maja (esinduskoda) tühistati 2002. aastal, muutes riigi seadusandjaks ühekojaline koja. Kuid praegune senat eksisteerib ainult teoreetiliselt, kusjuures valitsus ei rakenda selle asutamise sätteid. 2012. aasta muudatuse kohaselt peaksid senati liikmed olema pärit kohalikust omavalitsusest, usuvõimudest ning välismaal elavatest töötajatest, tööandjatest ja Burkina Faso kodanikest.

Rahvusassamblee

Rahvusassamblee on seadusandja alumine koja ja see on ainus seadusandlik koda, mis on praktikas olemas. Rahvusassamblee koosneb 127 liikmest, millest 111 valitakse maakonna valimistel, 16 liiget valitakse riiklikest valimistest. Liikmed valitakse proportsionaalse esindamise süsteemi kaudu. Rahvusassamblee esmane ülesanne on õigusaktide väljatöötamine, kuid see on seotud ka peaministri ametisse nimetamisega. Rahvusassamblee president on rahvusassamblee juht ja nende peamine ülesanne on juhatada parlamendi menetlusi ja valitakse parlamendiliikmete absoluutse häälteenamusega.

Valitsuse kohtunik

Kohtusüsteemi esmane ülesanne on õigusemõistmine ning Burkina Faso kõrgeim kohtunik on kõrgeim apellatsioonikohus ( Cour de cassation ), millele järgneb riiginõukogu ja põhiseadusnõukogu. Muude alluvate kohtute hulka kuuluvad apellatsioonikohtud, kõrgem kohus, esimese astme kohtud, ringkonnakohtud, spetsialiseeritud kohtud ja tavalised kohtud.