Millist valitsust omab Myanmar?

Myanmari valitsus

Myanmari valitsus, nagu on määratletud 2008. aasta põhiseaduses, toimib parlamentaarse vabariigina. Seda tüüpi valitsuses vastutavad parlamendi juhiste täitmise eest kabineti juhid. Myanmar lõi 2008. aastal uue põhiseaduse ja lõi uue valitsemisvormi, mis on jagatud kolme haru: seadusandlik, täidesaatev ja kohtulik . See artikkel vaatleb lähemalt Myanmari valitsust.

Myanmari valitsuse ajalugu

Aastatel 1885–1948 juhiti Myanmari Briti kolooniana. See riik sai oma vabaduse pärast II maailmasõda 1948. aastal, sai demokraatiaks ja lõi oma esimese kolooniajärgse põhiseaduse. Käesolev põhiseadus keelas rahvusvähemustesse kuuluvate inimeste kodanikuõiguste. 1962. aastal kukutas sõjaväeline riigipöörde demokraatia edukalt ja lõi sõjalise sotsialistliku valitsustüübi.

USA ja mitmed Euroopa riigid kehtestasid sõjalise valitsuse vastu majanduslikud sanktsioonid ja boikoteerivad tagajärjed, mille tulemusena sulgesid paljud siin asuvad läänepoolsed ettevõtted. Lisaks osalesid mitmed rahvusvahelised valitsusvälised organisatsioonid avalikkuse koolitamisel valitsuse poolt toime pandud inimõiguste rikkumiste kohta, põhjustades suurtele jaemüügiettevõtetele Birma toodete hankimise lõpetamist.

Vastuseks nendele boikotidele ja sanktsioonidele nõustus Birma sõjaväeline valitsus poliitilise reformiga, lubades 2010. ja 2012. aasta valimistel eri poliitilistel parteidel avalike kandidaatidena. 10. mail 2008 toimus see riik oma esimeste riiklike valimiste korraldamise alates 1990. aastast, hääletades uue põhiseaduse kinnitamiseks. 2010. aasta parlamendivalimised võitsid liidu solidaarsuse ja arengu partei, mida toetasid sõjavägi. Kuigi paljud inimesed usuvad, et need valimised olid pettused. 2015. aastal võitis Rahvusliku Demokraatia Liiga mõlema parlamendi maja enamuse häälte, viies riiki sõjalise reegli kõrvale.

Seadusandlik haru

Valitsuse seadusandlik haru on jagatud riigi ja kohaliku ja piirkondliku tasandi vahel. Riiklikul tasandil teostab seadusandlikku valdkonda liidu assamblee (nagu parlament), mis on jagatud kaheks: rahvuste maja ja esinduskoda.

2008. aasta põhiseadus tagab sõjaväelise 25% -se esindatuse liidu assamblees. Rahvuste maja koosneb 224 liikmest. Nendest üksikisikutest valib 168 elanikkonda ja 56 sõjaväelased. Esindajatekoda koosneb 440 liikmest, kellest 330 valib avalikkus ja kellest 110 on tagatud istekoha sõjaväelise ametisse nimetamise teel.

Täitevasutus

Täitevvõimu juhib riigi president. President põhineb liidu assamblee enamusõigusega erakonnal. Praegu on see erakond Rahvusliku Demokraatia Liiga. President vastutab konstitutsiooniliselt kabineti järelevalve eest; kuigi praktikas on seda teinud nõukogu liige. Kabineti moodustavad mitmete ministeeriumide juhid, sealhulgas: rahandus ja planeerimine, tööstus, tervishoid, transport ja kommunikatsioon, etnilised küsimused, kaitse ja haridus (mõned nimetused).

Täidesaatev asutus peab täitma seadusandliku filiaali poolt kehtestatud eeskirjad ja määrused.

Kohtusektor

Birma kohtusektorit mõjutavad tugevalt Briti koloniaalajastu seadused ja süsteemid. Siinne kohtusüsteem aga ei taga kodanikele avalikku kohtuprotsessi ning see ei ole sõltumatu valitsemisala. Selle filiaali kõrgeim tase on Riigikohus, mida juhib üks peakohtunik ja peaprokurör. Birma ei nõustu sellega, et teda hoitakse Rahvusvahelise Kohtu pädevuses.