Mis olid vene-rootsi sõjad?

Vene-rootsi sõjad olid rida sõjalisi konflikte Venemaa ja Rootsi vahel, mis toimusid 12. ja 19. sajandi vahel. Sõda tekitasid territoriaalsed erinevused ja nende individuaalsed sekkumised muudesse konfliktidesse.

11. Rootsi – Novgorodia sõjad

Rootsi ja Novgorodia sõdasid võitlesid 12. ja 13. sajandi vahel. Sõda püüdis keskaegset Rootsit Novgorodi Vabariigi vastu. Mõlemad volitused nõudsid Soome lahte, mis oli Varangia-Bütsantsi kaubatee oluline osa. Rootsi väed piirasid Novgorodi vägesid ja laevu merel, kes tapsid protsessis tuhandeid ja innustasid novgorodlaste kättemaksu. Nöteborgi leping 1323 ja Novgorodi leping 1326 lõppesid sõjad.

10. Vene-Rootsi sõda (1495–1497)

Vene-Rootsi sõda 1495–1497 oli sõjakuulutus Taani Hans-koalitsioonist ja Moskva vürst Ivan IIIst Rootsi trooni vastu eesmärgiga hävitada Sture'i perekond ja võtta üle Rootsi. Plahvatusohtliku pulbri kasutamine iseloomustas. 30. novembril 1495 kasutasid rootslased pulbrit, et hirmutada lähenevaid venelasi lossi ülevõtmisest. Rootsi troon langes lõpuks Taani Hansile, kuid Rootsi ja Moskva vahel sõlmitud rahuleping 1508. aastal nägi Rootsi tagasi trooni.

9. Vene-Rootsi sõda (1554–1557)

Vene-Rootsi sõda 1554–1557 toimus isikliku erinevuse tõttu Venemaa IV ja IV Gustav I vahel. Vene kuningas ei pidanud Rootsi kuningat võrdseks ja ei saanud seetõttu temaga ega tema suursaadikutega isiklikult läbirääkimisi pidada. 1554. aastal tungisid rootslased Pechenga kloostrisse, Novgorodia kuberner saatis Rootsi delegatsiooni selgituste saamiseks, kuid vangistati. Venemaa vastas, saates 20 000 meest Rootsi ründamiseks. Alles märtsini 1557 leppisid mõlemad pooled kokku rahulepinguga.

8. Liivi sõda (1558–1582)

Liivi sõda 1558-82 võitles vana Liivimaa kontrolli üle. Venemaa huvi territooriumi vastu vaidlustas Poola Kuningriigi, Rootsi, Leedu ja Taani-Norra koalitsioon. Konflikt algas siis, kui Venemaa tungis edukalt Dorpati ja Narvasse ning lõpetas Liivi Konföderatsiooni. Jam Zapolski vaherahu kui rahu tagasipöördumine Poola-Leedu ja Venemaa vahel, samal ajal kui Plussa vaherahu aasta hiljem lõpetas Venemaa ja Rootsi vahelised sõjategevused.

7. Vene-Rootsi sõda (1590–1595)

Vene kuninga Boris Godunovi huvi Eesti hertsogiriigi ülevõtmise vastu tekitas 1590–1595 Venemaa-Rootsi sõda, mida Rootsi oli pärast Liivi sõda hõivanud. Sõda puhkes kohe pärast Plussa püha lõppu. Venelased ründasid Rootsi asulaid, millest enamik langes vähe vastuseisu. Korraldused rootslased loobuvad Ivangorodi, Jama ja Koporye'st, territooriumid, mille nad olid Plussa lepingu alusel omandanud. 1595. aasta mais kirjutas Rootsi alla Teusina lepingule, mis taastas okupeeritud alad Venemaale.

6. Ineri sõda (1610-1617)

Ingria sõda 1610-1617 toimus pärast seda, kui Rootsi püüdis Venemaa kuningat välja tõrjuda ja rootslase asetada Vene trooni. Rootslased vallutasid Ingria ja Novgorodi enne, kui nad olid välja saadetud, kui nad üritasid Tikhvini üle võtta. Kuigi rootslased ei suutnud Venemaa troonit kukutada, omandasid nad suure territooriumi, mis hõlmas sõja lõppenud Stolbovo lepingu osana marsruute Läänemerre.

5. Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda 1656–1658 oli osa Põhjasõjast. See toimus ajal, mil Vilna vaherahu toetas rahu Venemaa ja Poola vahel. Vene tsaar Alexis püüdis muuta Stolbovo lepingut ja taastada ingria sõja ajal kaotatud Läänemere rannik. Venemaa ründas Rootsit lootuses, et ta loobub kohe, kuid võimas rootslased võitlesid venelaste eest ja sundisid neid 1661. aastal Kardise lepingule alla kirjutama.

4. Põhjasõda (1700–1721)

Põhjasõda 1700-1721 oli sõjaline konflikt, kus venelased vaidlustasid Rootsi ülemvõimu Ida-, Kesk- ja Põhja-Euroopas. Venemaa moodustas koalitsiooni Taani-Norra, Saksimaa-Poola – Leedu vahel. Sõda algas siis, kui koalitsioon kuulutas Rootsi vastu sõja ajal, mil noor Karl Charles XII võitis võimu. Siis tõusid rootslased edukalt tagasi Poola-Leedu Ühenduse ja isegi Augustuse väljatõrjumise. Samas ei suutnud Rootsi oma koalitsiooni vastu seista, kuna Venemaa oli liiga tugev. 1721. aastal kirjutasid Venemaa ja Rootsi alla Nystadi lepingule.

3. Vene-Rootsi sõda (1741–1743)

Rootsi roostane sõda, mis algas 1741. – 43. Aastal, algatati Rootsi sooviga taastada Põhja-sõja ajal levinud territoorium. Rootsi oli juba Soome okupeerinud ja plaanis rünnata Venemaad läbi Soome piiri. Rootsi olid aga oma plaanid aeglased ja venelased ründasid esimesena. Pärast kolme aastat kestnud võitlust õnnestus venelastel Rootsile siseneda, sundides rootslasi rahulepingule alla kirjutama.

2. Vene-Rootsi sõda (1788–1790)

Rootsi Gustav III algatas Vene-Rootsi sõja 1788. – 1790. Aastal eesmärgiga veenda opositsiooni teda poliitiliselt toetama. Kuningas oli ennast autokraatiks kuulutanud, süüdistades valitsust veretu riigipöördega. Rootsi alustas rünnakut Venemaale, kuid venelased võitlesid tagasi, tõugates rootslased tagasi Soome. Pikemas perspektiivis osutus sõda mõlemale poolele ebaoluliseks, sest territooriumi ükski piirkond ei muutunud. 1792. aastal tapeti Stockholmis Gustav III.

1. Soome sõda (1808–1809)

Soome sõda 1808–1809 Venemaa ja Rootsi vahel toimus siis, kui Vene kuningas sai teada, et kahe impeeriumi vaheline rahu sõltub Rootsi valmisolekust järgida Tilsiti lepingut, mis lubas Rootsil kontinentaalsüsteemi järgida. Vene kuningas vaatas süsteemi kui hävitavat. Sõja tulemusena anti osa Rootsist üle ja kuulutati Soome Suurhertsogiriigiks.